/nginx/o/2014/09/26/3379387t1h484c.jpg)
Me anname ära enam kui vastu saame ja seega me anname rikastele riikidele abi, mitte ei saa seda, leiab Indrek Neivelt.
Neivelt: me oleme rikkamate riikide doonoriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta kirjutas, et CEED Instituudi uus raport «A one-way ticket? Migration in Europe from the perspective of CEE countries» ütleb, et viimase kümne aastaga on hinnanguliselt kuus miljonit inimest nn Uuest Euroopast lahkunud nn Vanasse Euroopasse. Eesti on oma 5,7 protsendiga elanikkonnast keskmike hulgas, kirjutab Neivelt oma blogis.
Analüüsides tulevikustsenaariume on välja toodud kaks erinevat telge. Ühel kujuteldaval teljel on oma inimeste lahkumine või tagasi tulemine ja teisel teljel immigrantide vastuvõtmise poliitika. Kui liberaalne see on ja kui tõenäoline. Sellest koorub välja neli erinevat stsenaariumi.
«Meil tundub minevat esimese stsenaariumi järgi, mille märksõnadeks on inimeste lahkumise osas seniste trendide jätkumine ja väga piiratud immigratsioonipoliitika. See on kõige realistlikum stsenaarium, aga samas ka kõige murettekitavam, kuna langeb riigi konkurentsivõime,» kirjutab Neivelt.
See olukord vajab tema sõnul lahendust. Näiteks on Suurbritannias välja arvutatud, et Euroopa Liidust pärit immigrandid (kui nii võib tööjõu vaba liikumist nimetada) maksid viimase kümne aasta jooksul riigikassasse 20 miljardit naela rohkem, kui nad sealt vastu said. Ehk siis peamiselt Ida-Euroopast pärit inimesed toetavad rikkamaid britte.
Neivelt kirjutas, et kui mõelda, et Eestist on lahkunud 5,7 protsenti inimestest, siis tööjõust oleme kaotanud umbes kümme protsenti. Ehk me oleme ära andnud kümnendiku oma tööjõust ja majanduspotentsiaalist ning vastu saame erinevate toetustega veidi üle nelja protsendi sisemajanduse kogutoodangust.
«Ja lisaks veel käendame ülelaenanud riikide lootusetuid laene. Tegelikult me ei saa mitte abi, vaid me abistame rikkamaid riike. Me oleme rikkamate riikidele doonoriteks. Aga reklaamid näitavad, et Euroopa Liit toetab. Tegelikult toetame ikka meie ja saame pool tagasi,» leiab Neivelt.