/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/03/06/3839319t1h9968.jpg)
Eesti Energia soovib keskenduda kodumaistele investeeringutele ega plaani Leedu Visaginase tuumajaama rajamise projektis osaleda.
Eesti Energia ei plaani Leedu tuumajaama projektis osaleda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia juhatuse liikme Hando Sutteri sõnul ta päris täpselt Leedusse tuumajaama rajamise plaanist aru ei saa. Samuti pole ta näinud konkreetsemat äriplaani, mille osas võiks otsustada, kas projekti investeerida või mitte.
«Need mõtted muutuvad päris palju. Rahvahääletusel öeldi selgelt «ei». Nüüd on kuidagi see teema jälle üles soendatud, aga Eesti Energia pole selgelt mingeid lubadusi andnud ega ole see meil ka aktiivselt laual,» ütles Sutter BNSile.
«Meil on oma koduste asjadega palju rohkem tegemist. Kui peame fookuse ja prioriteedid panema, on meil siin mitu head plaani, mida realiseerida,» ütles Sutter. «Meil on väga pikk rida teisi asju laua peal ja et sinna kõrvale mahtuda, peaks see nüüd midagi väga-väga super head olema.»
«Visaginase osas on Eesti seisukoht endine – meil tuleb enne igasuguste edasiste plaanide otsustamist saada vastused küsimustele, mis võimalikud projekti investorid on tõstatanud,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Ando Leppiman jaanuari lõpus.
Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis ütles jaanuari lõpus, et raske on öelda, kas lõplik otsus on tuumajaama ehitamine või sellest loobumine. Et projekt hõlmab eri riike, on sellega jätkamine keeruline. Ta arvas, et lõpliku otsuseni jõudmiseni kulub kindlasti üle aasta.
Minister väitis ka, et kõnelused on jõudnud uuele tasandile. Senised tulemused lubavad tema sõnul loota, et kokkulepe on saavutatav.
«Siin regioonis jõuab kolm tuumajaama kindlasti enne valmis saada kui see teoreetiline Leedu tuumajaam,» ütles Sutter.
«Võin öelda, et olen saanud Eestilt viimaks teatud positiivse vastuse. Kui peaministriks sain, siis Eesti esindajad sel teemal eriti rääkida ei soovinud. Kuid pärast kõnelusi, informeerimist ning küsimustele vastamist on Leedu hakanud saama positiivseid signaale,» ütles Leedu peaminister Algirdas Butkevičius jaanuari keskel parlamendis ajakirjanikele.
Detsembris lubas Butkevičius jätkata tuumajaama ehitamise kõnelusi Jaapani Hitachiga ning Läti ja Eesti esindajatega. Leedu president Dalia Grybauskaitė kohtus jaanuaris Davosis Hitachi tegevjuhi Hiroaki Nakanishiga. Pärast kõnelusi ütles president, et Hitachi on endiselt huvitatud Leedu tuumajaama projektist ning Leedu majandusse investeerimisest.