Paar kuud tagasi räägiti Venemaal «sulast» noorusliku Medvedevi all, võrdlusi veeti isegi Gorbatšovi perestroikaga.
Vene intellektuaalid: Brežnevi aeg on tagasi
Kui aga täna kohalike intellektuaalide ja ettevõtjatega maha istuda, kõrvutavad nad valitsevat olukorda pigem Leonid Brežnevi ja 1970. aastatega.
See oli enam-vähem mugav aeg - Nõukogude standardeid silmas pidades. Naftahinnad oli pärast 1973. aasta naftašokki üleval, see aga aitas võimudel vähemalt hädapärased kaubad poeletil hoida.
Brežnevi aeg on aga ennekõike meeles kui stagnatsiooniaeg. Energiast laekuvad tulud tekitasid polstri, mis aitas kompartei peasekretäril edukalt majandusreforme lämmatada.
Kasv oli kaugelt aeglasem kui varasematel industraliseerimise aastatel. Teisiti- ja isemõtlejad suruti maha, valimised kujutasid endast etteantud kandidaatidele aplodeerimist.
Kodanikud piirdusid kodus köögis virisemisega.
Tänasega paralleelide tõmbamine võib tunduda ehk liig. Paljud venelased elavad elu, millest kolme kümnendi eest unistadagi ei osanud. Linnatänavatel tunglevad Audid ja Toyotad, ostukeskusi laiutab kõikjal.
Kuigi meedias domineerib Kreml, võib siiski täheldada väga ebabrežnevlikku sõnavabadust - eriti internetis. Utopistlikku ideoloogiat ei propageerita. Välismaal käi palju tahad.
Aga siiski. Kuigi liberaalsem Medvedev näis korraks poliitikal sarvist haaravat, on venelased üha enam ja enam veendunud, et Vladimir Putin 2012. aastal presidendiks tagasi tuleb.
Mehel on seljataga kaks ametiaega presidendina, kaks aastat peaministrina ja ebatavaliselt energiline suvi.
Õigemini suvetuur. Sõidetud sai Harley-Davidsoni mootorrattaga. Kütitud sai vaalu, Lada roolis sai 1200 miili Siberi maanteed seljataha jäetud. Mitteametlik «tagasivalimiskampaania 2012» näib olevat alanud.
Pärast seda, kui põhiseaduses presidendiaega 6 aasta peale kergitati, võib Putin valitseda kuni aastani 2024. Selleks ajaks on turjal 72 eluaastat ning kontol ilmselt veerand sajandit poliitilist ülemvõimu.
Mis aga paljude venelaste silmis tähendaks lämmatava poliitilise atmosfääri kestmist ning riiklikult lavastatud valimisi, mis taas moodi tulid ja kestavad juba 10 aastat.
Putin hoiatas Siberis Lada rooli tagant antud intervjuus, et kui demonstrandid ilma ametliku loata protestida kavatsevad, «siis antakse neile malakaga vastu pead».
Ka Medvedev, kes küll reformidest palju rääkinud on, pole just kuigivõrd tehtud saanud. Valimislubadus Venemaa õiguslikule nihilismile lõpp teha ja õigusriik jalule seada, on edasi liikunud vaid kukesammu.
Sel nädalal lõppenud Valdai-klubi üritusel viibinud Vene ja välismaa eksperdid, olles arutanud Medvedevi kõrgtehnoloogilise majanduse ülesehitamise programmi üle, leidsid selle ettevõtmise üsna lootusetu olevat.
Kõige suuremaks takistuseks oli kõikide meelest korruptsioon. Altkäemaksude võtmine ja vangerdused riiklike tellimustega on löömas uusi rekordeid.
Teine mure on see, et kuigi Venemaa võttis mullu paaniliselt nõuks oma majandust mitmekesistama hakata – kuna toodang langes G20 maadest kõige kiiremini – siis niipea, kui naftahinnad ronisid üle 70 dollari barrelist, kadus see soov nagu vits vette.
«See tunne, mis oli aastal 2009, et niiviisi enam jätkata ei saa... Seda tunnet ei ole enam,» ütles Moskva poliittehnoloogiate keskuse analüütik Aleksei Makarkin. «Nüüd on taas tunne, et elagem naftast edasi.»
Enamik analüütikuid on seda meelt, et isegi ilma majandusreformideta võimaldavad praegused naftahinnad Venemaa majandusel umbes 3 protsenti aastas kasvada. See oleks aga tunduvalt alla viimase aastakümne 7-protsendiline tempo, teistele BRIC-maadele jäädaks samuti jalgu. Pealegi ei piisaks sellisest kasvust, et toodangult elaniku kohta vaesematele Euroopa Liidu maadele järele jõuda.
Venemaa nn eliidi tõrksus aga jääb tõenäoliselt 1970. aastate «kööginurina» tasemele. Magnaadid on Hodorkovski vangipanekuga araks löödud. Tema on pärast vastuseisu Putiniga trellide taga juba alates aastast 2003.
Sel nädalal vallandas Putin endise Jukose bossi aadressil uue tiraadi. See ei tõota aga Hodorkovskile midagi head, kuna värsked süüdistused lisaksid tema vangipõlvele veel kaks aastakümmet.
Ning seega jääb üha vähemaks võimalusi, et keegi võiks tõusta ja takistada Putinil 2012. aastal presidendiks hakkamast. Või siis aastaid peaministrina edasi valitsemast.
Copyright The Financial Times Limited 2010.