«Miks on invaliididele ja väikelaste vanematele WC lukustatud? Miks peavad inimesed, kes on ratastoolis, karkudega, lapsevankriga või need, kellel on väikelaps käekõrval, mööda kaubanduskeskust infoletti otsima? Infoletist öeldi mulle, et pean pandiks kaks eurot andma. Oleksin pidanud oma kahe lapsega pangaautomaadi juurde jooksma ja hiljem veel raha lahti vahetama. Kuuldes, et mul pole kahte eurot, pakkus infoleti töötaja välja, et jätaksin talle oma isikut tõendava dokumendi. Kas ma ilma ei pääsegi oma lastega WC-sse?
Läksime siis WC-d otsima teisele korrusele. Ka seal oli tualeti uks, millel ratastooli märk, lukus. Juures oli silt, et tuleb vajutada nuppu. Ent nupu vajutamise järel uks ei avanenud. Läksin siis väiksemal lapsel mähkmeid vahetama ja suuremat potitama tavalisse naiste tualetti, kus ei olnud paberkäterätikuid. Veel üllatunum oli naisterahvas, kes avastas, et seepi pole. Soovitan Tasku keskuse WC korraldusega tegeleval inimesel minna tutvuma, kuidas on asi lahendatud näiteks Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel. Seal on uksed lahti. Ei pea mööda keskust võtit otsima, kaks eurot maksma ega võhivõõrale oma ID-kaarti jätma. Seal leidub ka paberkäterätte, seepi ja sooja vett,» lisas ta.
Vastab Tasku keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Tannik.
Tasku keskusel on kahju, et põhjustasime kliendile ebameeldivusi. Selle aasta algusest me infoletist panti või dokumenti aga enam ei küsi. Varasemalt oli selle küsimise põhjuseks olukord, et nädalas ei jõudnud meieni tagasi keskmiselt 2-3 võtit, mida kas unustati või lihtsalt ei vaevutud tagastama. Lisaks sellele, et erivõtme tegemisega kaasneb (aja)kulu, püüame vältida olukorda, kus meil pole küsijale ühtegi võtit välja anda.