Eesti suurimad toiduraiskajad on ühe-kahe lapsega pered

Üle poole toidust võib kuni kahe lapsega Eesti peres minna prügikasti. Foto: SCANPIX

Nädala jooksul tekib kuni kahe lapsega Eesti perekonnal ligi 4 kilo toidujäätmeid, otseselt minema visatud ehk raisatud toit võib sellest moodustada üle poole.

«Eesti leibkond tekitab 130 kilo toidujäätmeid aastas ehk 2,5 kilo nädalas,» rääkis Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora eelmise aasta teisel poolel läbi viidud uuringu tulemusi  kommenteerides. Sellest raisatud toidu hulk on 47 kilogrammi aastas ehk ligi kilo nädalas.

Kuigi koguse poolest tekitavad kõige enam toidujäätmeid kolme ja enama lapsega pered – üle 4 kilo nädalas –, siis kõige suuremad toiduraiskajad on ühe või kahe lapsega pered. Sellistes peredes võib moodustada raisatud toit kuni 58 protsenti toidujäätmetest.

«Eelkõige visatakse sellistes lastega peredes ära päris palju valmistoitu – üle poole sellest moodustab valmis tehtud tehtud toit, näiteks hommikul tehtud pudrud, mida lapsed tihtipeale alles jätavad,» selgitas siin Moora. Suur on raisatud toidu osakaal toidujäätmetest ka üksikvanemaga peredes.

Sellistes peredes on ka rahaline kaotus, mis toidu ära viskamisega kaasneb, kõige suurem. «Kui keskmine Eesti perekond viskab toitu ära 120 euro väärtuses aastas, siis lastega peredes, kus tegelikult tarbitakse rohkem, ulatub see isegi kuni 200 euroni aastas,» tõi Moora välja.

Kõige vähem toidujäätmeid tekitavad aga üksi elavad või muud väikesed leibkonnad, kus oli kuni kolm pereliiget. «Üksikud noored inimesed või ka paarid ostavad harva toitu ja söövad küllaltki vähe kodus,» kommenteeris Moora selle põhjuseid.

Samas kuuluvad ka nemad kõige suuremate toiduraiskajate hulka – ligi 40 protsenti nende toidujäätmetest moodustab ära visatud toit. «Kui lastega pered viskavad ära päris palju valmistoitu, siis üksi elavad inimesed viskavad toidu ära sellepärast, et see läheb lihtsalt riknema,» sõnas Moora.

Kõige vähem raiskavad toitu vanematest inimestest koosnevad leibkonnad – nii üksikud kui koos elavad üle 65-aastased inimesed. Selliste leibkondade toidukao osakaal tekitatud toidujäätmetest jäi 19–27 protsendi vahele.

Võrreldes teiste arenenud riikidega tekitavad Eesti kodumajapidamised ja inimesed vähem toidujäätmeid, sealhulgas raisatud toitu. Peamiseks põhjuseks peavad uuringu läbiviijad Eesti kodumajapidamiste madalamat keskmist sissetulekut ja ostujõudu.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringus vaadati 100 leibkonda ning 20 toitlustasutust ja –ettevõtet. Uuringus osalenud leibkonnad pidid kahe nädala jooksul ära kaaluma kõik toidujäätmed, mis neil igapäevaselt tekkisid, toitlustusasutustes jälgiti toidukadu viie päeva jooksul.