![Uus-Ihaste elurajoon.](http://f8.pmo.ee/uBnobO743aalWSzA7budx4gTNsQ=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2015/03/05/3838521t1h15da.jpg)
Vaid uue kodu jaoks võtavad eestlased aina enam laenu, asjade ostmiseks ja õppimiseks aina vähem, näitavad Eesti Panga andmed.
Vaid uue kodu jaoks võtavad eestlased aina enam laenu, asjade ostmiseks ja õppimiseks aina vähem, näitavad Eesti Panga andmed.
Need on vaid pangalaenud. Mis toimub kiirlaenude maailmas, on veel täiesti hall maastik.
Aga pangalaenude järgi võib öelda, et viimase kümne aasta jooksul võetakse aina vähem kõiki muid laene kui eluasemelaenu. Isegi kui seda möödunud aasta arvude pealt ei näe.
Möödunud aastal võeti enim tarbimislaenu, aga see langeb:
Kuigi tarbimislaenude arv on suurim, väheneb see pidevalt. «Eluasemelaenude portfelli mahu aastakasv ulatus selle aasta jaanuaris 2,9 protsendini,» ütles Eesti Panga ökonomist Mari Tamm. «Majapidamiste muude laenude ja liisingute maht pole viimastel aastatel oluliselt suurenenud.»
Vaid eluasemelaenude arv (oranž) kasvab. Pangalaenude arv viimase kümne aasta jooksul:
Õppelaenude väljastamine ja maht on aasta-aastalt vähenenud Tamme sõnul mitmel põhjusel: esiteks on õppelaenude intressid varasemaga võrreldes vähem soodsamad. Teiseks väheneb õppurite arv. Kolmandaks on vähenenud riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel.
«Muu» alla võivad näiteks jääda laenud, mis on võetud äriühingu tegevuse alustamiseks või laiendamiseks. Või ka põhi-, käibevara või väärpaberite soetamiseks.
Mis juhtus kolm aastat tagasi, kui tarbimislaenude võtmine nii järsult vähenes? Vastus on proosaline. Enne 2012. aasta novembrit võisid ühe krediitkaardiga võetud laenud peegelduda aruandluses mitme eraldi laenuna, hilisemates andmetes on iga krediitkaardi kohta näidatud vaid üks laen, selgitas Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk. «Seega võib öelda, et tegemist oli tehnilise täpsustusega ja ühelegi teisele laenude kategooriale see mõju ei avaldanud.»
Andmed pärinevad Eesti Panga vahendusel nendest pankadest: