Endine turvatöötaja: «kobamine» on lennureisijate endi huvides

Tallinna lennujaam. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Lugedes artiklit teemal «Miks Tallinna lennujaam oma reisijad laseb läbi kobada?» tekkisid mul teatud vastuväited kommenteerijatele. Töötasin Tallinna lennujaamas julgestuses peaaegu aasta tagasi ja sain piisava kogemuse ning piisavad teadmised. Sooviksin teatud väited oma kirjaga ümber lükata.

Pöördudes teema juurde, miks kobatakse reisijad läbi, siis  Tallinna lennujaamas, nagu ka mujal lennujaamades on pisteline kontroll. See eeldab inimese käsitsikontrolli pistelisuse alusel. See toimub teadmata ajahetkel, teadmata inimese korral. Tallinna lennujaam on väike lennujaam, kus reisijaid on päevas 3000 lähedal. Talvel vähem, suvel rohkem. 3000 inimesest satub pistelisse kontrolli piisavalt palju inimesi, sest väikese lennujaama puhul see peab olema nii, tagades töö efektiivse protsentuaalse kaetuse ning turvalisuse.

Kui sina, lugupeetud reisija, tuled läbi metalldetektorvärava oma suure vööpandla ja tallatugevdusplaate täis saabastega, siis sa ilmselgelt annad häiret, kuna sinu küljes on piisavalt palju metalli. Kui palju on seal reisijaid, kes seisavad nõutu näoga ja vaatavad turvadele otsa ning üritavad vaielda: «Mis mõttes!! Mitte kusagil mujal see ei anna häiret. Järelikult mina ka ei piiksu» Teate, väga vabalt võib see siin häiret anda.

Milliliitrid, vedelikud, konservid, Merevaik ning aerosoolid – kõik liigitatakse vedeliku alla. Seda ei dikteeri Tallinna lennujaamas tegutsev turvafirma G4S, vaid selle ettekirjutuse on teinud lennuamet, kellele omakorda on need ettekirjutused teinud Euroopa Komisjon. Turvatöötaja ei mõtle neid seadusi kohapeal välja. Ilmselt see turvatöötaja ise inimlikult ei taha üldse sinu asju ära keelata või ära visata. Aga kas sinu kui reisija seaduseteadmatus on tõesti selle turvatöötaja süü? Kas kõik teised inimesed maailmas on süüdi sinu oskamatuses miski endale selgeks teha? Tallinna lennujaama kodulehel, samuti on lennuameti kodulehel kõik keelatud esemete ja ohtlike ainete seadused kirjas ning palun tutvuge nendega enne lennujaama turvakontrolli läbimist. Vastavad juhendid ning õpetused on ka kirjalikult paigutatud plakatitena julgestuskontrolli juurde. Te võite halada ning nutta, kuidas teil üks või teine vedelik (üle 100 ml) ära keelati käsipagasi korral. «Oi, aga Frankfurdis või Stockholmis me küll saime sellega edasi. Lätis tädi nuusutas ja ütles, et hea lõhn ja lubas edasi.» No kuulge, tule taevas appi! Te räägite täiesti erinevatest riikidest. Miks peaks üks Eestis asetsev lennujaam või lennuamet teadma, mis sahker-mahkerit tehakse mujal riikides? On kehtestatud seadused Euroopa Liidus paiknevatele lennujaamadele. Kui teised riigid astuvad neist seadustest ilma silma pilgutamata üle, siis kas teil tõesti on turvaline sealt lennata? Palju õnne sel juhul. Kui istud terroristiga (tulnud peale mujalt riigist lennujaamast) ühes lennukis, siis täna neid seaduserikkujatest turvatöötajaid.

Tsiteerin ühte kommentaari: «Kusjuures erilise perversse mõnuga teevad need tüübid seal oma tööd, umbes nagu TSA. Ma ei kujuta ette, mis inimesed selle töö peale lähevad.»

Mitte ükski turvatöötaja lennujaamas ei tee oma tööd perversse mõnuga. Kas te tõesti olete nii heal arvamusel endast ja arvate, et teid tahetakse igal võimalusel Tallinna lennujaamas katsuda? Kas tõesti te tundute nii võimukas ja äge, kellel oleks hea mingeid asju käsipagasis ära keelata? Minu sealse töötatud aja jooksul ei kohanud ma ühtegi kaaskolleegi, kes oleks mõnuga «käperdanud» (kasutades kommenteerijate sõnu) või «mõnuga» visanud ära keelatud asju. Mitte kui ainumastki. See eesti keelt kõnelev või umbkeelne, paks või peenike turvatöötaja ei astu sinu juurde selleks, sest ta nii tahaks teid kontrollida. Uskuge mu sõnu. Kõik sealsed töötajad tahaksid nii vähe kui võimalik tegeleda igasuguste probleemide ja konfliktidega ning kõige viimasem isu on neil inimesi käsitsi kontrollida. See tegevus on lihtsalt masendavalt tülgastav nii töötajale kui reisijale, kuid kui seadus seda nõuab ning leib on vaja lauale teeninda, siis keegi ju peab seda tegema.

Seksuaalne ahistamine  lennujaamas

Vabandage väga? Sellisele väitele on isegi raske vastata, kuna paratamatult tahaks lihtsalt rääkida otse nende reisijatega, kes väidavad et neid on seksuaalselt ahistatud. Ma tahaksin tõesti teada, mis see seksuaalne ahistamine on? Sõrmed vöö vahel? Peabki olema. Seda näeb seadus ning regulatsioon ette. Kobamine pükstes? No andke abi, kas rohkem üleliia seda emotsiooni edasi anda ei saaks? Toome ühe lihtsa näite elust enesest. «Juhtub konfliktolukord reisija ning turvatöötaja vahel. Probleemiks on see, et reisijal palutakse viisakal toonil ära võtta jalanõud, kuna need annavad häiret. Reisija kirjutab hiljem lennujaamale kaebuse, kuidas teda ahistati. Tal kästi ära võtta jalanõud, teda terroriseeriti. Kõike seda tehti tema mõnitamiseks, ta pidi sokkide väel olema.

Ma ei vaidle, et lennujaamas on ka halbu kogemusi. Muidugi on. Kõigil inimestel on halbu päevi ning on ka häid päevi. Teinekord sa satudki jube halva inimese otsa. Kuid mõnes muus kohas pruugid just sina olla see halb inimene kellegi teise jaoks. Loodus tühja kohta ei salli. Vaadakem enne peeglisse, kui süüdistama kukume.

Seaduste jälgimine Saksa täpsusega

Ütlen kohe ausalt ära teile, kallid lugejad ning protesteerijad, seadus on tehtud selle täitmiseks. Tõesti, lennujaama turvad võiksid lubada palju rohkemaid asju edasi ning asju võtta lõdvalt. Miks mitte? Hea neile, hea reisijatele. Kuid selle tagajärg oleks see, kui Euroopa Komisjon kuulutab halbade turvalisuse tulemuste eest Tallinna Lennujaama «mustaks» lennujaamaks. Nagu seda on Venemaa lennujaamad, Ukraina ja muud väljaspool Euroopat asuvate riikide lennujaamad. Siis läheks teil kõvasti raskemaks see lendamine läbi maailma, alustades Tallinnast, kallid lugejad.

Tsiteerin kommentaaridest:«Ole sa rahulik, värava saab piiksuma panna ka turvar ise, sel hetkel kui meeldib».

Vastuseks sellele «targale» inimesele - ei saa, mitte mingi valemiga.

Tallinna lennujaam võib teile tunduda karm, range ning üle mõistuse. Kuid mida te arvate, kui igasugused «hädapätakad» ning seaduste mittetundjad päevast päeva lendavad ning üritavad turvadele vastu vaielda seaduse täitmises? Kas sa lähed politseinikuga vaidlema, kui ületasid kiirust täis peaga 140km/h? Kas sa lähed lennujaamas riskima lennust maha jäämisega selleks, et teha selgeks, kuidas 125 ml hambapastatuub (mis on praktiliselt tühi) on lubatud, kui seaduses on kirjas, et see on keelatud? Eestlase parim toit on teine eestlane. Seda näeb lennujaamas iga päev. Vabandage, kui solvasin kedagi, kuid tundsin, et sooviksin avaldada arvamust oma endise töökoha vaatenurgast.