Paari aasta jagu on Eestis saanud kohvi osta nii, nagu valitakse kaasa veini: istanduse, aasta, saagikuse ning selle omaduste järgi. Sada protsenti Eesti kapitalil põhinev firma on seni siinmail puutumata jäänud turuosas esimene, kirjutab ajakiri HEI.
Eestlased ehitavad üles börsist sõltumatut kohviäri
Väikeettevõte astub esimesi jõulisi samme otse istandustest toodud ning koduses Kadriorus röstitud ja jahvatatud väärtusliku kohvi ekspordiks.
Mõne aja eest jõudis Tallinnasse saadetis Keeniast, sees tänavused kohvinäidised Gethumbwini Estate’i istandusest, Nairobist 35 kilomeetri kauguselt.
Keenia kohvimarjad on maailmas ülimalt hinnatud, mitte asjata ei kanna sealt tulnu kohvide kuninga tiitlit.
Nüüd äkki on kuningas väikeses Eestis. Ilma et liiguks vahepeal maailma kohvibörsile, sealt tootmisesse ja edasi kindla kaubamärgi all kohvisõbra lauale – nagu on tavalised mängureeglid.
Kahel eestlasel – Annar Alasil ja Heili Politanovil – kulus aastaid, et üldse saaks võimalikuks kohviubade toomine otse maailma hinnatumatest istandustest, börsi vahenduseta.
Peale Keenia saabub kodusesse Kadriorgu lõhnavaid kotte Brasiilia, Colombia, Panama, Boliivia, Costa Rica, Etioopia, Indoneesia, Nicaragua, Rwanda, Guatemala, El Salvadori istandustest. Enamasti kuulub istandus ühele perekonnale.
«Eesmärk on luua Eesti kohviturul gourmet-kohvi segment, tehes kättesaadavaks värskelt röstitud maailma parimate kohviistanduste toodang,» seisab väikefirma äriplaanis.
Tarbijale tähendab see, et kohvi peaks saama osta mitte ainult kaubamärkide vahel valides, vaid lähtudes ühe või teise istanduse, piirkonna ja kasvatusviisi erisustest. Nii nagu me ostame veini.
Kohv on börsil noteeritud tooraine, nagu naftagi. Käibelt selle järel teine – tõsine kullaauk.
Sarnaselt naftaga käiakse kohviga maailmaturul ka ringi: helistad oma maaklerile, annad teada, et tahate teatud koguses kohvi nüüd või hiljem, ja ta teeb teie nimel antud oludes soodsaima ostu.
Hind kujuneb pakkumise-nõudluse põhjal, oleneb saagikusest, kliimast jne.