/nginx/o/2010/09/10/429947t1h245a.jpg)
Euroopa Keskpanga juht tegi ettepaneku regiooni riigirahanduse reeglite rikkujad mõneks ajaks Euroopa poliitilisest otsustusprotsessist kõrvaldada.
Trichet nõuab euroalas karmi liini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jean-Claude Trichet ütles Financial Timesile, et nimetatud vastuoluline meede tooks 11-aastase rahaliidu arengus kaasa «kvanthüppe», mis on vajalik Kreeka stiilis majanduskriiside vältimiseks tulevikus.
Trichet’ kommentaaridest võib välja lugeda ambitsiooni kujundada ja suunata eurotsooni reformi debatti, mis peaks kulmineeruma lähinädalatel – kui Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy oma uuendusettepanekud ette kannab.
Kreeka kuhjuv riigivõlg, mis maikuus kriisina lahvatas, asetas eurotsooni tuleviku pikemas perspektiivis küsimärgi alla.
Euroopa Keskpank on olnud peamine karmimate reeglite ja sanktsioonide eest võitleja, pooldades ka riigirahanduste sõltumatut seiret.
Seda, et riike euroalast ka välja võiks visata, Frankfurdis baseeruv keskpank ei poolda. Küll aga ütles Trichet, et «ajutist hääletusõigustest ilmajätmist tuleks küll kaaluda».
Liikmesriigid võivad tema kavale aga kõvasti vastu tõrkuda, kuna sellist sammu ei tohiks ilmselt astuda ilma ELi leppeid muutmata.
Trichet ütles, et eurotsooni elastsust on alahinnatud. «Ma ei usu, et euroala tegelikult üldse katastroofi äärel oli – seestpoolt vaadatuna,» ütles ta.
Ta jätkas: «Ma tean, kuidas Euroopa toimib. Ma tean, kuidas õiguste äravõtmine toimib. Väljastpoolt vaadatuna on seda raske hinnata, välisvaatlejad ei oska Euroopa võitlusvaimu õieti hinnata ja analüüsida.»
Trichet’ lisas, et tema arvates nähakse ka USA väljavaadet läbi liiga tumedate prillide: «Minu meelest valitseb liialt negatiivne meeleolu. Nii ütleb minu sisetunne.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.