/nginx/o/2012/01/12/911336t1h2ff0.jpg)
Naised on valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest, selgus statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3 protsenti.
Naised ootavad meestest viiendiku võrra vähem palka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tööturul nõustuvad naised tööle minema oluliselt väiksema palga eest kui mehed, mis võib olla ka Euroopa suurima palgalõhe üks põhjustest, kirjutavad statistikaameti analüütikud Maretta Lunev ja Teele Järvpõld statistikablogis.
Hõivatute ja töötute palgasoovid erinevad samuti – hõivatute puhul oli 2014. aastal naiste ja meeste oodatava töötasu lõhe 19,9 protsenti, töötute puhul 24,1 protsenti. Tööturul hõivatute palgaootused on üldjuhul kõrgemad, sest enamasti otsitakse uut tööd just kõrgema töötasu saamise eesmärgil.
Sageli räägitakse, et palgalõhe peamine põhjus on see, et naised ja mehed on koondunud erinevatele ameti- ja tegevusaladele. Tegelikkuses pole olukord nii mustvalge. Naiste ja meeste palgaootuste puhul olid suurimad erinevused teenindus- ja müügitöötajatel (oodatava töötasu lõhe 40,1 protsenti), seadme- ja masinaoperaatoritel (32,2 protsenti) ning käsi- ja oskustöölistel (30,3 protsenti). Väikseimad palgaootuste erinevused olid nais- ja meestippspetsialistide ning nais- ja meeslihttööliste seas (vastavalt 10,0 protsenti ja 13,5 protsenti).
Ka haritumad naised küsivad vähem palka
Haridustaseme tõusuga suureneb reeglina ka palgasoov ning seda igati põhjendatult. Kuid olenemata konkreetsest haridustasemest ootavad mehed kõrgemat palka kui samaväärse haridusega naised. Kõrgeima hariduse omandanud naiste ja meeste oodatava töötasu lõhe oli 2014. aastal 24,5 protsenti, mis oli haridustasemete võrdluses väikseim. Suurim oodatava töötasu lõhe oli madalaima haridusega naiste ja meeste vahel, kelle palgaootused erinevad 39,4 protsenti.
Kuigi on levinud arvamus, et palgaerinevuste taga on naiste ja meeste erinevad haridusvalikud, näitavad Statistikaameti «Edukus tööturul» andmed, et peaaegu kõikidel haridustasemetel ja erialadel olid mehed kõrgemalt tasustatud kui naised. Näiteks bakalaureusetaseme lõpetanud tehnikaalade naiste ja meeste palgalõhe oli 2013. aastal 19,7 protsenti ning arvutiteadustes 19,5 protsenti (magistritasemel vastavalt 27,6 protsenti ja 11,4 protsenti).