Botaanikaaeda sokutatakse salaja kilpkonni

Punakõrv-ilukilpkonnad olid aastaid tagasi lemmikloomapidajate seas popid. Foto: Margus Taal / Maaleht

Tartu Ülikooli botaanikaaia töötajad avastasid basseini puhastamise järel, et neil on kilpkonni arvatust tunduvalt rohkem.

«Siiamaani arvasime, et meil on 20 või 21 kilpkonna, kuid selgus, et neid on juba 26,» ütles botaanikaaia juhataja Jüri Sild.

Aastaid tagasi soetas botaanikaaed kaks või kolm kilpkonna, kes on nüüd vähemalt viisteist aastat vanad. Ülejäänud kilpkonnad on botaanikaaeda toonud külastajad.

Sild hindas, et umbes kolmandik kilpkonnadest on toodud salaja hõlma all, ülejäänute puhul on nendega läbi räägitud.

«Oleme vahel kilpkonni vastu võtnud, näiteks siis, kui inimene on väga hädas, kolib Eestist ära ja tal pole teda kuhugi jätta. Teinekord annavad omanikud ka hulganisti toitu kaasa, vahel isegi kuu jagu,» lausus Sild.

Varsti võib aga saabuda piir, mil neid ei saa enam vastu võtta. Sild toonitas, et alati tasub küsida, kas botaanikaaeda saab kilpkonni tuua, mitte neid salaja basseini sokutada.

Aastaid tagasi müüdi Mississipi punakõrv-ilukilpkonni massiliselt lemmikloomapoodides. Alguses on nad tikutopsi suurused, kuid mõne aasta jooksul kasvavad supitaldriku suuruseks. See võib Silla sõnul olla ka põhjuseks, miks neid ei taheta enam pidada.

Veelgi enam, et punakõrvad on üsna pikaealised loomad ja võivad normaalsetes pidamistingimustes elada aastakümneid. Nad on ka üsna jõulised ning võivad inimesel koguni näpu otsast hammustada.

Silla sõnul on kilpkonnadel botaanikaaias hea olla. «Neil on suur bassein, kus saab ringi ujuda. Kindlasti on neil parem elada siin, kui kodus vannis või kus iganes neid hoitakse,» märkis Sild.

Nende toiduvajadus on aga küllalt suur. Nad söövad hea meelega räime, kõrvale saavad ka vitaminiseeritud graanuleid. Botaanikaaia külastajatele, eriti väikestele, valmistavad punakõrvad palju rõõmu.

«Praegu uurime, miks nad ei paljune. Võib-olla on räim natuke liiga rasvane, mistõttu ei ole munad viljakad. Embrüoloogid on asja uurinud ega ole embrüot munadest leidnud,» lisas Sild.

Mõni aasta tagasi pakuti ka Tallinna loomaaiale väga palju punakõrv-ilukilpkonni. Sealgi sokutati neid troopikamajas salaja teiste ilukilpkonnade juurde.

Basseini puhastamine võeti ette botaanikaaia palmihoone renoveerimise käigus. Renoveeritud palmihoone on külastajatele taas avatud alates 3. märtsist.