Puudulik üldkoosolek võib korteriühistule tuua kaasa kohtutee

Kohtutee vältimiseks tasub viia end kurssi viimaste seadusemuudatustega, mis puudutab korteriühistu üldkoosoleku läbiviimist. Foto: SCANPIX

Kuna kätte jõudmas aeg, kus korteriühistud peavad oma eelmise aasta majandusaruannete kinnitamiseks üldkoosolekuid pidama, juhib korteriühistute liit tähelepanu seadusnõuete kinnipidamise olulisusele.

«Üldkoosoleku otsus on juriidiline dokument, mistap tuleb hoolitseda selle eest, et koosolek oleks korrektselt läbi viidud,» märkis Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juht Urmas Mardi.

Ta tuletab ühistutele meelde, et üldkoosolek on otsustusvõimeline ainult juhul, kui kõik nõuded on täidetud. «Vigade korral võib hullemal juhul oodata pikk, keeruline ja kallis kohtutee,» toonitas jurist.

Kui juhatus hakkab üldkoosolekut korraldama, tuleb Mardi sõnul päevakorda panna kõik teemad, mis ühistule olulised. «Seadus otsuse vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi nõuet ei reguleeri, seega on ühistu põhikirjas oluline ära määrata, missugune on üldkoosoleku kvoorum ja kuidas see kokku saab,» tõi ta välja.

Siin tõi ta näiteks kümne korteriga maja, mille ühistu põhikirjas on sätestatud 51 protsendi kvoorumi nõue. «Kui kuus korterit tuleb üldkoosolekule, tähendab see, et koosolek on otsustusvõimeline ja päevakorras olevaid punkte võib arutada,» märkis Mardi. Väiksema kortermaja näitel on aga otsus vastu võetud juhul, kui kuuest korterist näiteks neli hääletab otsuse poolt.

Mullu märtis vastu võetud seadusemuudatuse kohaselt peab laenu võtmine ja rekonstrueerimistööde puhul olema kvalifitseeritud häälteenamus.

«See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest,» selgitas Mardi. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole.