/nginx/o/2014/11/11/3511075t1hd8e2.jpg)
Varem anti Süürias suitsumeestele piitsa, nüüd nõuab ISIS neilt 65 dollarit trahvi. Müügiks lähevad lammutatud tehastest hangitud jupid. Ning poodnikud kurdavad, et džihadistid ei ostle enam nii uljalt, kui omal ajal.
Raha napib: kasinus ISISes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma rikkaim islami pühasõdalaste rühmitus polegi enam nii heal järjel kui varem, kinnitavad viimaste võimu all elavad süürlased. Grupp on kärpinud kulutusi kütusele ja toidutoetusi ning üritab üha aktiivsemalt kohalikest raha välja pigistada.
«ISISt on tabanud mingisugune finansiline hoop... Mõnede võitlejate palkasid kärbiti, minu nõo oma nende hulgas,» ütles Financial Timesile mees Mayadeeni linnas.
Allika andmetel on rühmitusel pärast sissetulekute kukkumist ilmseid raskusi haaratud territooriumi valitsemisega ning kasvanud liikmeskonna rahastamisega – kalifaadi pidamine võib osutada kurnavaks.
Tõenäoliselt kannatab ISIS kütusemüügi tuludest ilmajäämise pärast. Enne koalitsiooni õhurünnakuid nautis ISIS monopoli staatust Süürias ja Iraagis haaratud alate naftaväljadel, kontrollides kogu tarneahelat toornafta pumpamisest kuni kütuse jaemüügini.
Kuna nende poolt püstipandud rafineerimistehased ja kütusekonvoid sattusid löögi alla, jäid alles vaid toornafta müügist saadud tulud hinnaga umbes 20 dollarit barrelist.
ISISe sõjalist võimsust vaesemaks jäämine ekspertide hinnangul esialgu ei mõjuta.