/nginx/o/2015/02/26/3812703t1h02b5.jpg)
Eesti on olnud üks häälekamaid Putini-Venemaa ohtude eest hoiatajaid, kuid kummalisel kombel on homseid parlamendivalimisi võitmas ametlikult Ühtse Venemaaga seotud erakond, kirjutab Tallinnat külastanud Financial Timesi Põhja- ja Baltimaade toimetaja Richard Milne.
Edgar Savisaare juhitud Keskerakond on säilitanud nappi edumaad praeguste valitsusparteide Reformierakonna ja sotside ees enamuses hiljutistest arvamusküsitlustest, jätkab Milne.
Savisaar on rahvuselt eestlane, kuid naudib lähedasi suhteid Moskvaga ning on seetõttu hoidunud mõistmast hukka Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Ühtlasi on Savisaar teiste Eesti poliitikutega võrreldes vähem veendunud, et Ida-Ukraina mässulisi toetab Kreml.
«Nende sõprus, nende [Keskerakonna – toim] liit Kremliga on tänaseni mõnevõrra murettekitav,» ütles Financial Timesile Eesti peaminister Taavi Rõivas. «Neil on täiesti erinev lähenemine sellele, kuidas nad näevad riigikaitset ning konflikti Ukrainas.»
Eesti on olnud Venemaa ohu suhtes valvel juba alates 2008. aasta sõjast Gruusias, mil Moskva õigustas oma sekkumist osaliselt ka vajadusega kaitsta etnilisi venelasi.
Eesti president on lubanud anda valimiste võitjale esimesena võimaluse valitsust moodustada. Nii Reformierakond kui sotsdemokraadid on aga välistanud koostöö Keskerakonnaga, kuna nad ei usalda Savisaart.
Savisaar (64) süüdistab rivaale «hirmu külvamises».
«Mis välispoliitikat puudutab, siis me ei arva, et Eesti välispoliitika muutuks, kui me võimule tuleksime: ei ELi ega NATO positsiooni suhtes. Need jäävad samaks.»
Ukraina asjus sõnas Savisaar: «Loomulikult meile ei meeldi, kui üks maa teist relvadega ründab.»
Mis Reformierakonda ja sotse puudutab, siis on nood minevikus Keskerakonnaga koostööd teinud «ja teevad seda edaspidi taas», on Savisaar veendunud.