/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/02/05/3738593t1h855f.jpg)
Kreeka peaminister Alexis Tsipras lubas reedel hakata kõvasti tööd tegema, et jõustada eluliselt tähtsad reformid pärast seda, kui Saksa parlament kiitis heaks Kreeka abiprogrammi pikendamise nelja kuu võrra.
Kreeka peaminister lubas pärast Saksa hääletust kõvasti tööd rabada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saksa parlament avaldas täna Euroopale usaldust,» ütles Tsipras usutluses telekanalile Euronews . «Euroopa on nüüd tunnistanud, et Kreeka on pööranud uue lehekülje ... Me hakkame kõvasti tööle, et Kreekat muuta.»
Ta välistas laenuandjatelt kolmanda abipaketi küsimise.
Kreeka vasakpoolne valitsus kindlustas teisipäeval laenuprogrammi pikendamise nelja kuu võrra. Ateena lubas täita endale võetud rahalised kohustused ning viia ellu reforme.
«Kreeka on ületanud suure takistuse,» sõnas Tsipras.
Peaministri sõnul on käes aeg ellu viia reforme, mida Kreeka vajab ning mida selle ükski valitsus pole varem muude kohustuste ja mõjuvõimsate huvide tõttu teha üritanud.
Valitsusjuht lubas, et tema sotsiaalse päästmise valitsus alustab järelejätmatuid jõupingutusi rahandusliku ja sotsiaalse õigluse taastamiseks samal ajal riigi sissetulekuallikaid suurendades.
See hõlmab tema sõnul tagamist, et kõik kreeklased maksaksid makse, tõhusa riigiaparaadi ülesehitamist, teenetepõhisust, läbipaistvust, sotsiaalset tundlikkust ja kartellide lammutamist.
Kreeka võlakoorem on praegu 320 miljardit dollarit ehk 175 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
Kreeka on saanud alates 2010. aastast kaks abipaketti väärtuses 240 miljardit eurot ning pidanud nende eest ellu viima karme säästumeetmeid.
Kreeka peab lähiajal esitama põhjaliku kava reformidest ning näitama aprilli lõpuks, et need töötavad. Alles seejärel saab riik 7,2 miljardi euro suuruse laenumakse.
Vahepealsel ajal peab Kreeka tasuma mitme miljardi euro väärtuses võlga, sealhulgas kaks miljardit Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) märtsis ja aprillis ning 6,7 miljardit eurot Euroopa Keskpangale võlakirjade eest, mille tähtaeg saab ümber juulis ja augustis.