Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos põhjendas uue Vostotšnõi kosmodroomi rajamist moodsa tehnika kasutuselevõtuga, kuid hakkab sealt lennutama 60nendatest aastatest pärit kosmoselaevasid Sojuz.
Roskosmos jätkab 1960ndatest pärit tehnikaga
Rosdkosmos kolib oma kosmoselennud märgiliseks kujunenud Kasahstani Baikonuri kosmodroomilt 2018. aastaks Venemaal asuvasse Vostotšnõisse, kirjutas Izvestija. Samal aastal soovitakse sealt lennutada kosmosesse esimene mehitatud rakett Sojuz. Selline asjade käik mõjub üllatavalt, sest kuulus kosmoserakett, mille lõi legendaarne insener Sergei Koroljov, on Venemaad teeninud juba alates 1967. aastast.
Kaheksa aastat tagasi lubas Roskosmos president Vladimir Putinile, et kui riik annab uue kosmodroomi rajamiseks 24,7 miljardit rubla, siis muutub Vostotšnõi esimeseks Venemaa tsiviilkosmodroomiks, kus viiakse ellu uued piloteeritavad laevad ning alustatakse planeetidevahelisi lende. Tänavu pidi kosmodroomilt startima esimene maa tehiskaaslast kandev rakett ja 2018. aastal piloteeritav kosmoselaev.
Kuid nüüd peavad kosmosevallutajad endiselt läbi ajama vana ja hästi järele proovitud tehnikaga, sest eelmiseks aastaks valmima kavandatud uudne transpordilaev Angaraa-5 saab töövalmis alles 2021. aastaks. Kosmonautide transpordiks mõeldud uus tähelaev aga valmib alles 2024. aastaks.
Uute kosmoselaevade kasutuselevõtu edasi lükkamise kohta pole arusaadavaid selgitusi jagatud. Roskosmose praegune juht Igor Komarov rääkis Izvestjale, et ta avastas ametisse asudes, et seni polnud Vostotšnõist piloteeritavate lendude alustamiseks isegi lähteülesannet antud.
Baikonuri kosmodroomilt lennutab Roskosmos edaspidi vaid kommertsrakette Proton, mille lendude arv jääb väga väikseks. Kuid renti maksab ettevõte Kasahstanile kosmodroomi kasutamise eest endistviisi 115 miljonit dollarit aastas.