Venemaa eralaenuturg suundus langusesse

Stockmanni pood Moskva Mega Shopping Centre'is. Foto: Jussi Nukari/Lehtikuva

Kui veel aasta tagasi muretses Venemaa keskpank kaasmaalaste laenukoormuse liiga kiire kasvu pärast, siis nüüd liigub laenuturg juba iseenesest allamäge, kirjutas Izvestija.

Tänavu jaanuaris kukkus eraisikutele antud laenude maht Venemaal ligi miljardi euro võrr ehk 0,7 protsenti ligi 160 miljardi euroni, selgus keskpanga statistikaaruandest.

Viimati kahanes laenuturg 2011. aastal, kui Venemaa majandus oli finantskriisist taastumas. Siis toimus 0,1protsendiline kahenemine ligi 102 miljardi euroni, mis toonase valuutakursi järgi tähendas samuti kahanemist rohkem kui miljardi euro võrra.

Ühendatud Krediidibüroo andmetel andsid Venemaa pangad tänavu jaanuaris välja kolm korda vähem laenusid kui aasta tagasi. Erinevatest laenutoodetest kahanes kõige kiiremini krediitkaartide kasutamine - ligi kuus korda. Autolaenude väljastamine kahanes viis korda, sularahalaenude maht kaks korda. Kõige elujõulisemaks kujunesid hüpoteeklaenud, mille maht vähenes aasta alguse esimese kuuga vaid ligi kolmandiku võrra.

Laenumahtude kukkumisele aitas kaasa keskpanga poolne intresside tõstmine mullu detsembris varasemalt 10,5 protsendilt 17 protsendini. Krediidi kallinemine vähendas elanike huvi selle toote vastu järsult.

Kõrge baasintressi tõttu võivad Venemaa pankade pakutavad aastased intressid mõjuda lausa šokeerivalt, jäädes laenude põhimahus vahemikku 25-35 protsenti.

Venemaa finantsanalüütikute hinnangul pole aasta jooksul laenuturu kosumist loota, sest ees seisab retsessioon, tööhõive vähenemine ja elanikkonna sissetulekute kokku kuivamine. Palkade vähenemist oodatakse tervikuna 9 protsenti.

Laenuturgu mõjutas oluliselt eelmise aasta lõpus Venemaad tabanud ostupaanika, kui rubla väärtuse sulamisest heidutatud venelased ostsid ühe kuu jooksul kokku need kaubad, mille soetamist nad tavaolukorras oleksid planeerinud kolme kuni kuue kuu peale.