/nginx/o/2015/01/19/3692177t1hd171.jpg)
Eesti reaalpalgad on tõusnud alates 2011. aasta lõpust ning kasvasid ka eelmise aasta esimesel poolel hoolimata majanduskasvu seiskumisest, lisaks on käesolevale aastale plaanitud miinimumpalga tõus; tööjõupoliitika võtmeaspekt peaks aga olema riigi rahvusvahelise konkurentsivõime tagamine, seisab Euroopa arengu- ja rekonstruktsioonipanga (EBRD) riigiülevaates.
2013. aastal tõusid reaalpalgad 4,9 protsenti samas kui tööturul oli märgata püsivate oskuste sobimatust, kasvavat tööjõupuudust ning miinimumpalga tõusus. Eelmise aasta esimesel poolel kasvasid reaalpalgad hoolimata sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu peatumisest 6 protsenti. Reaalpalkade kiire tõus võib ohustada majanduskasvu, märgib pank.
Panga hinnangul võib Eesti väike riigieelarvepuudujääk aeglustunud majanduskeskkonnas veidi kasvada. 2014. aasta eelarve näeb ette strukturaalse ülejäägi eesmärgi, mis peaks aitama pärssida jätkusuutmatuid kulusid tõusuperioodidel. Eesmärk ei vaja tsüklivastast kulutamist kehvas majandusolukorras, ent võimaldab automaatsete stabiliseerijate toimimise.
ERBD tõdeb, et majanduskasvu piirab ka nõrk väliskeskkond. 2013. aastal kasvas SKT vaid 1,6 protsenti seoses avalike investeeringuprojektide lõpuga, kasvu pärsib ka põhieksporditurgude nagu Soome, Venemaa ja Rootsi nõudluse vähenemine 2014. aasta teisel poolel; ehkki ekspordimahud taastusid veidi pärast langust esimeses kvartalis, langesid need esimesel poolaastal siiski 4,5 protsenti. Negatiivse mõju SKTle tasandasid mõnevõrra positiivsed eratarbimise ning investeerimise trendid, seisab panga ülevaates.