/nginx/o/2012/11/26/1453182t1ha601.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni tänasel istungil olid tähelepanu keskmes Kreeka finantsabi programmiga seotud küsimused.
ELi asjade komisjon toetas Kreeka finantsabi programmi pikendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul jätkab Eesti varasemat suunda, et sõlmitud kokkulepetest peab Kreeka kinni pidama.
«Kreeka on esitanud avalduse, milles ta kinnitab võetud laenukohustuste täitmist ning siseriiklike muudatuste sisseviimist riigi majandusolukorra ja maksevõime parandamiseks. Tegu on sisuliselt programmi pikendamise otsusega. Seepärast toetas komisjon programmi ajakava muudatusi,» ütles Palling. Ta selgitas, et vastavalt kehtivale korrale peab otsuse langetama Euroopa Liidu asjade komisjon, mis tuleneb riigikogu otsusest Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste tagamise kohta. Nimetatud otsus on aluseks valitsuse tegevusele.
Kreeka valitsus esitas eurogrupile programmi, mis näeb ette pikendada nelja kuu võrra seni kokkulepitud tegevuskava. Eurogrupi seiskoht näeb ette, et Kreeka tunnistab senise programmi kehtivust, väljamaksed tehakse alles pärast ülevaatuse edukat läbimist. Kreeka peab tegema koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga. Kreeka peab täitma laenukohustused kõikide kreeditoride ees. Kreeka peab järgima lubadust reformide läbiviimiseks, mitte neid tagasi pöörama ja mitte astuma ühepoolseid samme programmi sisu muutmisel.
Kreeka valitsuse taotluses on kirjas plaanitavaid reformid maksunduses ja maksude kogumiseks, riigirahanduses, riigihalduses ja sotsiaalkindlustuses, samuti tööturu olukorra ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
Käeoleva nädala algul toimunud eurorühma telefonikonverentsil pidasid institutsioonid esitatud nimekirja piisavaks aluseks, mille põhjal alustada potentsiaalselt programmi ülevaatuseni viivaid konsultatsioone. Euroala riigid leppisid sellise hinnanguga. Reformide sisu on veel vajalik konkretiseerida ja nende mõjusid, ka eelarvelisi, edasise töö käigus täpsustada. Ülevaatuse aluseks on siiski kehtivad programmi dokumendid, sh vastastikuse mõistmise memorandum. Ülevaatus peaks soovitavalt läbi viidama aprilli jooksul.
Juhul kui vastastikuse mõistmise memorandumit muudetakse, s.o kui näiteks esitatakse uus memorandum, siis menetleb seda uus riigikogu koosseis juba täiskogu istungil.
Komisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Maris Lauri.