Iga päev vajab keskmiselt neli eestlast välismaal konsulaarabi

Eestlased vajavad välismaal kõige enam abi reisidokumentide sekelduste tõttu. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Ligi kaks kolmandikku Eesti konsulaarabi juhtumitest oli möödunud aastal seotud eestlaste kadunud või varastatud reisidokumentidega välisriikides.

«Kui vaadata statistikat, siis tegelikult iga päev saab alguse neli juhtumit, kus eestlane vajab välismaal konsulaarabi,» rääkis välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa. Kuigi mõndade juhtumite lahendamine on väga aeganõudev, on ka selliseid, mis võtavad ainult paari tundi.

«Enamus neist kajastab seda, et inimeselt varastati või kadus ära reisidokument,» tõi Eesmaa välja. Konsulaarabi toiminguid tehti 2014. aastal kokku 1586, neist 66 protsenti ehk 1039 juhtumit olid just reisidokumentidega seotud.

«Me väljastame inimesele kas tagasipöördumistunnistuse või tagasipöördumisloa neile välismaalase passiga inimestele, kes ei ole kodanikud, aga elavad Eestis,» kirjeldas ministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor kõige sagedasemat lahendust.

Muuhulgas rõhutas ta, et tagasipöördumistunnistuse saamine ei tähenda automaatselt seda, et ta saab siis kohe minna lennujaama, istuda lennuki peale ja sõita õnnelikult koju. «Tihti tuleb taotleda sellele lisaks ka väljasõiduluba, tempel või viisa,» märkis ta. Selliseid juhtumeid on ka ette eestlastega ette tulnud, kus nad ei ole olnud teadlikud, et vajavad veel lisadokumenti kojusõiduks.

Kõige enam antakse tagasipöördumisdokumente eestlastele välja lähiriikides. Soomes anti eelmisel aastal välja 111 luba, Rootsis 45 ja Norras 37. «Eksootilisemates riikides on selle väljaandmine alati mõnevõrra keerulisem, aga neid juhtumeid on ka vähem,» sõnas Eesmaa.

Lisaks osutasid Eesti konsulid 2014. aastal veel abi 534 korral. Sellest 184 korral oli tegemist kinnipeetud Eesti kodanikega, 77 korral tehti seda surmajuhtumite tõttu, 63 korral vahendasid rahalist abi, õnnetusjuhtumite korral toetati eestlasi 48 korral, 19 juhul aidati neid, kes olid kuriteo ohvriks langenud ja 7 korral oli tegu alaealistega seotud muredega.

Kuigi Eesti välisesindustel on terve rida võimalusi, kuidas nad saavad oma kodanikke aidata, on siiski nende võimalustel piir. «Mida me ei saa pakkuda, on juriidiline nõustamine – see tähendab igasugune advokaadi teenus,» toob Eesmaa välja. Samuti ei saa ministeerium anda oma kodanikele otseselt rahalist abi, peamiselt ta siiski vahendab eestlastele nende pereliikmete või sõprade poolt saadetud raha.

Välismaal aset leidnud surmajuhtumite korral, mis on valdavalt loomulikud surmad, ei saa Eesti välisteenistus pakkuda transporti, Euroopa Liidu riikides ei tegele isiku tuvastamisega, ei tegele pärandiküsimuste ega tõlkimise vahendamisega. Need on asjad, mida peavad kadunukese omakesed ise korda ajama.

Eesti välisministeerium osutab eestlastele konsulaarteenuseid 34 välisriigis, kokku 38 välisesinduses. Lisaks osutavad piiratud mahus konsulaarteenuseid ka aukonsulid, keda Eestil on 82 riigis kokku 190.