Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Eesti küüslauk vihastas soomlased välja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Soomlastele ei meeldi eesti küüslaugu «põhjamaiseks» tituleerimine.
Soomlastele ei meeldi eesti küüslaugu «põhjamaiseks» tituleerimine. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Rahulolematu Soome tarbija pärast peab Eesti küüslaugukasvataja vahetama välja toote pakendi, sest soomlased ei nõustu sõnapaari «tõeliselt põhjamaine» kasutusega sellel.

Ligi nädal aega tagasi avaldas Soome õhtuleht Iltalehti ühe oma lugeja kaebuse, kus see väljendas tohutut nördimust selle üle, et sealsetes Prismades müügil oleva Eesti küüslaugukasvataja Nord Garlic toodet on pakendil iseloomustatud sõnadega «tõeliselt põhjamaine». Eesti tootja küüslauk on sealsetes Prismades olnud müügil alates eelmise aasta detsembrikuust.

«Tegelikult ongi olukord selles mõttes naljakas, et kogu see asi on läinud praegu natuke vildakaks,» märgib juhtunut kommenteerides Nord Garlic juhatuse liige Andrus Soidik, kelle sõnul on Soome tarbijad täiesti valesti mõistnud nende turundussõnumit.

«Me määratleme seda toodet põhjamaisena ennekõike geograafilises mõttes, piirkonna järgi,» selgitab Soidik ja viitab siin ka maailmakaardile, kus Eesti jääb ka ilmakaarte mõistes ikkagi põhja poole. Ettevõtja ei arvanud, et sõna «põhjamaine» kasutamine nende toote pakendil võib põhjanaabrites nii suurt vastasseisu tekitada.

«Nad võtavad seda vaenulikult ja isiklikult – Eesti ei ole ju Põhjamaa ja kuidas me üldse saame kasutada sellist määratlust,» on ettevõtja nõutu. Samas toob ta siin võrdluseks kõrvale näiteid sellest, kuidas nii Eesti lauludes kui valimisreklaamides on selle väljendi kasutamisega väga vabalt ringi käidud.

Tema sõnul on Nord Garlic toote pakendi ümber tekkinud poleemikaga põrkunud kokku kaks erinevat maailma – see, kuidas eestlased arvavad, et nad võivad ennast määratleda, ning see, kuidas Põhjamaade elanikud Eestit näevad. «See, kuidas tavaline Soome tarbija tunnetab Eestist pärinevaid tooteid, on reaalsuses täiesti midagi muud,» nendib Soidik.

Soome Prismaga kokkuleppel tootja kaupa otseselt poelettidelt ära korjama ei pea, kuid kuu aja jooksul on ta sunnitud vahetama ümber Soome turule mõeldud küüslaukude pakendid ja jätma sellelt välja poleemikat tekitanud sõnad. «Soome pool ütles, et see tekitab probleeme ja me peaksime need negatiivseid emotsioone tekitavad sõnad likvideerima,» sõnab Nordic Garlic juhatuse liige.

Kui jätta poleemika sisu kõrvale, on Soidiku kinnitusel käinud läbirääkimised selles osas Soome Prismaga viisakalt ja rahulikult. «Kui sa oled võõral territooriumil ja võõras kultuuriruumis, siis sa pead alluma nendele arusaamadele, mis seal kehtivad,» märgib Soidik, kes peab nüüd investeerima mitmeid tuhandeid eurosid pakendi ümber kujundamiseks ja uute trükkimiseks.

«Igatahes minu jaoks oli see šokk, kui see juhtus – kui ma sain selle esimese signaali, siis ma ei osanud mitte midagi öelda,» nendib mees, kes ise läheneb asjadele talupojamõistusega ja selle järgi on kogu tekkinud olukord tema jaoks absurdne.

«Öeldakse küll, et igasugune reklaam on hea, ka negatiivne, aga tegelikult ei ole sellise rakursi alt reklaami küll kellelgi vaja,» ohkab Soidik. Tema hinnangul reageerib tarbija nii Soomes kui Eestis üle juba igale vähegi mitmeti mõistetavale asjale, mõtlemata selle peale, mis kulusid see võib tootjale kaasa tuua.

Ajalooliselt ja poliitiliselt loetakse Põhjamaadeks viit Põhja-Euroopa riiki: Soomet, Rootsit, Taanit, Norrat ja Islandit.

Vaata pilte Eesti küüslaugukasvataja senisest pakendist siin.

Tagasi üles