Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Riigiprokurör: Suklese vahi all hoidmise otsustab kohus lähiajal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andrus Suklese kaitsja vandeadvokaat Indrek Leppik.
Andrus Suklese kaitsja vandeadvokaat Indrek Leppik. Foto: Peeter Langovits

Omakasu motiivil mõrva toimepanekule kihutamise eest kinni peetud Andrus Suklest esindav vandeadvokaat Indrek Leppik on esitanud taotluse mehe vahi alt vabastamiseks, riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul otsustab selle kohus lähipäevil.


«Omakasu motiiv tuleneb Andrus Suklese ja Tullio Libliku vahelisest äritegevusest, kuid 10 000 krooni nõuet, mille kaitsja on välja käinud, mina ei kommenteeriks,» lausus Evestus.

Ta lisas, et kautsjoni vastu vabastamist ei saa mõrvaga seotud paragrahvi puhul taotleda. Küll aga saab vabastamise otsustada ringkonnakohus, kuhu on vastav määruskaebus Suklese kaitsja poolt esitatud.

Küsimus, mis kasu inimese mahalöömisest keegi saab, vastas Evestus, et antud juhul on omakasu lihtsalt raskendav asjaolu ja kogutud tõendid toetavad seda versiooni. «Selle motiivi äralangemine ei muudaks süüdistust isikuvastasele kuriteole kihutamises,» lisas ta.

Küsimusele, kuidas hinnata portaali, kust on võimalik tellida inimesi taolisteks kuritegudeks, vastas riigiprokurör, et ei oska sellele praegu õiguslikku hinnangut anda. «Eks uurijates tekitab huvi kõik, mis selle menetlusega seotud,» lisas ta.

Suklese äripartner Max Kinnisvaras Pille Saarts ütles, et mees tellis Libliku jälgimise ja häirimise teenuse avalikust portaalist lost24.ee ja kuna isik, kes seda osutama pidi, oli Lätist, siis printis välja ka Libliku pildi ja joonistas tema liikumisteed. «Kuna Andrus Liblikuga jutule ei saanud, siis palkas ta lihtsalt läbi rääkima teise inimese,» selgitas Saarts.

Riigiprokuratuuri teatel maksis Sukles väidetavale palgamõrvarile ka 1000 eurot.

Karistusseadustiku § 137 järgi on ka teise inimese jälgimine tema kohta andmete saamise eesmärgil karistatav kuni kolmeaastase vangistusega. Inimese jälgimiseks loetakse tema korduvat või pikemaajalist varjatud visuaalset vaatlemist.

Tagasi üles