/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/02/23/3799591t1h76c2.jpg)
Olukord Leedus on pärast Klaipeda LNG-terminali tööleasumist radikaalselt muutunud ning kõnelused Vene gaasikompaniiga Gazprom ei ole riigile enam nii olulised kui minevikus, ütles esmaspäeval Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis.
Leedu: kõnelused Gazpromiga ei ole enam nii tähtsad kui varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu praegune pikaajaline leping Gazprom lõpeb aasta lõpus.
«Oleme vahetanud Gazpromiga asjalikke kirju, milles väljendatakse valmisolekut gaastarnete üle läbi rääkida. Aktiivseid samme ei ole kumbki pool seni astunud. Olukord Leedus on seoses LNG-terminali rajamisega radikaalselt muutunud,» ütles Masiulis, kes juhib valitsuse töörühma kõnelusteks Gazpromiga.
Ministri sõnul vajab Leedu järgmisel aastal umbes 0,5 miljardit kuupmeetrit Vene maagaasi, kui välja arvata väetisetootja Achema vajadused. Selle koguse võib Leedu osta ka Lätilt või Eestilt või kasutada vastavalt tarnekokkuleppele Gazpromiga gaasi, mida sel aastal ei osteta.
«Vaatame aasta lõpus, kui palju gaasi senisest lepingust üle jääb. Esialgsetel hinnangutel võib ülejäägist piisata veel aastaks. Usun, et kõnelused peaksid jätkuma kõigi tarnijate, teiste seas ka Gazpromiga, peame otsima kõige ökonoomsemat ja parimat varianti,» ütles Masiulis.
Ministri sõnul võidakse Gazpromiga sõlmida uus leping perioodiks kuni 2019. aastani, kui lõpeb Litgasi leping Norra Statoiliga ning kui peaks valmima gaasiühendus Poola ja Leedu vahel.