Venemaa relvatööstur: mida rohkem konflikte, seda rohkem ostetakse

Vene tank Lõuna-Osseetias asuvas sõjaväebaasis. Foto: Karpov Sergei/ITAR-TASS

Erinevalt teistest Venemaa tööstusharudest, mis raporteerivad üksnes  langusest, õitseb naaberriigi relvaeksportija Rosoboroneksport oma täies ilus, lootes tapariistade eksporti sõjakollete abil kasvatada.

Mullu rohkem kui 13 miljardi dollari väärtuses relvasüsteeme eksportinud Rosoboroneksport kinnitas, et tema ekspordi maht jääb tänavu ligikaudu sama suureks, kuid kogu tellimuste portfell ulatub 38,5 miljardi dollarini.

Suurima panuse Venemaa relvaekspordile annab Lähis-Idas lõõmav konfliktikolle. „Mida rohkem konflikte, seda rohkem meilt ostetakse. Mahud jätkavad kasvamist sanktsioonidest hoolimata,“ selgitas portaalile NEWSru riikliku relvakorporatsiooni Rosteh juht Sergei Tšemezov. „Põhiliselt on need Ladina-Ameerika ja Lähis-Ida riigid.“

Venemaa ja lääneriikide vahel algatatud relvastuse ühisprojektid jätkuvad Tšemezovi kinnitusel samuti sanktsioonidest hoolimata. „ükski projekt, mille me alustasime varem, pole peatatud,“ kinnitas mees esmaspäeval Abu Dhabis ajakirjanikele. Ta tõi näiteks projekti Itaaalia kontserni Agusta Westland helikopterite tootmise alustamiseks Venemaal. Samuti pidid edukursil liikuma AvtoVazi ja Renault-Nissani ning KamAZi ja Daimleri ühisprojektid. Hiljuti alustas Venemaa relvatootja ühisprojekti General Electricuga, et toota gaasigeneraatoreid Rosneftile.

Venemaa relvastuskontsern tegi Abu Dhabis toimunud relvanäitusel Araabia Ühendatud Emiraatidele ettepaneku hakata üheskoos relvasüsteeme tootma. Tšemezovi väitel kavatsetakse näiteks paigutada 57-millimeetrine Venemaal toodetud suurtükk araablaste toodetud liikuralusele.

Lääneriikide rahakraanide sulgemine tõi Venemaale investeerimiskitsikuse, ning nad soovivad nüüd kaasata era- ja väliskapitali relvatehaste arendamiseks. Kaalumisel on isegi mitme relvatehase viimine börsile.