Eesti viinamarjakasvatajate elu läheb aina paremini

Viinamarjad Foto: SCANPIX

Seni piltlikult öeldes põlveotsas tegutsenud Eesti viinamarjakasvatajad liiguvad sammhaaval aina suurema tõsiseltvõetavuse suunas ning üsna pea jõuavad siiani põhiliselt säästude ja laenudega rajatud istandustesse ka esimesed investeeringutoetused.

Hiljuti pöördus Eesti aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin põllumajandusministeeriumi poole ettepanekuga viia investeeringumeetmete tingimustesse sisse viinamarjakasvatajaid soosiv muudatus, kirjutab värske Saarte Hääl.

Strastin palus täiendada meetmete hindamiskriteeriume selliselt, et viinamarjakasvatus annaks toetuse taotlejale plusspunkte sarnaselt ülejäänud puu- ja köögiviljakasvatusega.

«Meil on ministeeriumiga natuke erinev arusaam selles osas, kas viinamarjakasvatus peaks andma taotluse hindamisel eelispunkte või mitte, aga minu meelest võiks viinamarjale võimaluse anda,» rääkis Strastin, kelle sõnul on Eestis viimastel aastatel viinapuid kõvasti juurde istutatud ja huvi viinamarjakasvatuse vastu kasvanud.

Ettepaneku ajastus oli plaanitud, pidades esmajoones silmas sel kuul avanenud väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust, kuid jäi hiljapeale ning tuleb nimetatud meetme puhul kaalumisele ehk järgmisel aastal.

Eesti maaülikooli aianduse osakonna professor Kadri Karp ütles, et viinamarjakasvatusest on saanud Eesti marjakasvatuse täieõiguslik osa, mis väärib toetust nagu ülejäänud aiandus.

Viinamarjakasvatajate ja -veinivalmistajate iga-aastasel kogunemisel osales tänavu tavapärase paarikümne asemel juba 60 viinamarjakasvatajat. Kasvatatakse nii lauaviinamarja kui ka veiniviinamarja, mille viljelejaid on Eestis juba paarikümne ringis.

Esimesed toetused terendavad Lõuna-Eestis

Praeguse seisuga Eesti tuntuim veinitootja, Otepää mees Jaak Eensalu on kindlasti üks vähestest viinamarjakasvatajatest, kui mitte ainus, kel on õnnestunud kasutada oma plaanide elluviimisel toetusraha.

Valgamaa partnerkogu kaudu sai Eensalu 2009. aastal Leaderi meetmest 51 000 krooni veiniköögi sisustuse ostmiseks. Eensalu sõnul olnuks toetuse küsimine põhimõtteliselt võimalik ka maaelu mitmekesistamise meetmest, aga paraku polnud veinimeistril tollal ette näidata toetuse saamiseks vajaliku käivet.

Praegu ligemale hektarisuuruse viinapuuaia omanik rääkis, et sel aastal ta investeeringutoetust küsida ei saa. Väiketootja toetuse saamiseks peab taotlejal olema ette näidata omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu vahemikus 4000–14 000 eurot, aga selline summa ei tule kuidagi kokku.

«Sel aastal ma seda 4000 eurot täis ei saa, tuleb ehk 2500 eurot,» möönis Eensalu, kel on tänavu müügiks pakkuda vaid 183 pudelit, üks pudel maksab koos käibemaksuga 21,6 eurot.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot. Selle summaga saab Eensalu sõnul istutada 1,5 hektari jagu taimi, paigaldada vihmutitorud ja viinapuude tugipostid. «Üks hektar viinapuid annab sulle juba 3000–4500 pudelit veini ja see on täiesti argument,» märkis Eensalu, kes kavatseb väiketootja investeeringutoetust küsida ülejärgmisel aastal.

Jaak Eensalu sõnul saab tulevikus tema talust pudeli noort veini ka ilmselt 10 euroga, aga tammelaagerduse puhul tõuseb hind kõrgemaks.

Legendaarne Võrumaa viinamarjakasvataja Liia Kaska Sõmerpalu vallast ütles, et siiani on nad abikaasaga viinapuude kasvatamisega seotud kulud katnud nn penisonilaenuga, kus ühe abikaasa pension läheb laenu katteks.

«Niiviisi oleme meie elanud,» sõnas Pruuli-Kaska talu perenaine Liia Kaska, kel on õues viinapuude all pool hektarit maad ja lisaks kasvab osa taimi tunnelites, mille kogupindala on 1500 m2. Kaskade valikus on kokku juba paarsada sorti.

Väikeses mahus valmistatakse ka veini oma pere tarvis, kuid enamiku toodangust moodustab keemiavaba lauaviinamari, mida müüakse laatadel hinnaga 5–6 eurot kilo. Siiani on Kaskad hakkama saanud ilma kaupmeesteta, kuid nüüd on plaanis hakata viinamarju müüma ka Tallinnas.

Üleeile käis Liia Kaska väiketootja investeeringutoetuse nõuetega tutvumas ja selgus, et toetuse saamiseks vajalikud miinimumpunktid saab viinamarjakasvataja siiski kätte.

«Oleme siiamaani hakkama saanud omafinantseerimise ja laenudega, aga nüüd taotleme seda 15 000 eurot,» kõneles Liia Kaska, kelle sõnul läheb toetus peaasjalikult kiletunnelite jaoks. «Probleem on selles, et suuri lauamarju, nagu soovitakse, õuest ikkagi ei saa, selleks on vaja kiletunneleid, mis nõuab väljaminekuid,» selgitas ta.

Probleemi pole nüüdseks juba 30 aastat viinamarjakasvatamisega tegelenud Kaskadel ka vajaliku käibe ettenäitamisega, sest raamatupidamisega on talus aastaid kord majas olnud.

Talu põhisissetuleku annab viinamarjade müük, kuid oma osa lisab ka viinapuuistikute müük. Kokku on Pruuli-Kaska talu aastane käive umbes 10 000 eurot.

Toetusvõimalusi mitmeid

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer ütles, et viinamarjakasvatajatel on uuel eelarveperioodil võimalik saada nii ühtset pindalatoetust kui ka raskuses sektorile mõeldud otsetoetust. Otsetoetuse ühikumäär ei ole praegu teada, kuid toetuse saamiseks ette nähtud minimaalne istutustihedus on 1300 istikut hektari kohta.

Lisaks on viinamarjakasvatajal võimalik taotleda MAK-i keskkonnasõbraliku aianduse toetust puuvilja- ja marjakasvatusele (160 eurot hektar) või mahepõllumajandusliku tootmise toetust, mille määr hektari kohta aastas on praeguste andmete kohaselt jätkamise korral 300 euro hektar ja ülemineku korral 330 eurot hektar.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik rääkis, et kaudselt võib viinamarjakasvatajatele kättesaadav olla terve hulk investeeringumeetmeid. Samas on meetmeid, millest saab toetust otseselt viinamarjaistanduse rajamisega seoses – istikute ostuks, konstruktsioonide ja piirdeaia jaoks jne.

Selleks sobib nt väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus või 27. veebruaril algav põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlusvoor. Sobida võib Leader-meede, kui piirkonna arengustrateegias on vastavad meetmed sisse planeeritud, samuti maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamise meede.

«Kõiki võimalusi loetleda pole võimalik, sest meetmete määrused alles valmivad,» lausus Kaasik.