Veebikonstaabel annab nõu: kuidas nutitelefoni turvaliselt kasutada

Nutitelefon. Foto: SCANPIX

Veebikonstaabli poole pöördutakse enamasti kaduma läinud nutiseadme tõttu, kuid küsitakse ka nõu üldise netiohutuse teemal.

«Valdavalt on mured tingitud nutiseadme erinevatest kasutamispraktikatest. Paljudel inimestel on nutitelefoniga seotud suur hulk kontosid, sealhulgas e-post, Facebook ja palju muud. Küll aga jäetakse telefonile peale esmane «avamiseks libista» lukk või kasutatakse mustrilukku, mis ei ole turvalised ega välista nutitelefoni omaniku kontode ja andmete kasutamist võõraste poolt,» rääkis veebikonstaabel Andero Sepp.

Kaitsmaks end ebamugavuste eest internetis oleks mõistlik esiteks kasutada vähemalt koodlukku ning võtta kasutusele meetmed, et oma kadunud telefon ise leida ja seejärel vajadusel lukustada.

«Turvalisuse suurendamiseks võiks kasutada PIN- või paroolikoodi, millest viimast osad telefonid ka võimaldavad,» märkis veebikonstaabel.

Kadunud seadme leidmiseks võiks hankida telefoni asukoha tuvastamise tarkvara, mis on tasuta kättesaadav (iPhone’il näiteks koheselt olemas telefonis Find my iPhone rakendus). Sellega on võimalik oma telefoni asukoht kindlaks teha ja näiteks arvuti kaudu seda jälgida.

Samuti on võimalik aktiveerida sarnased rakendused, mis automaatselt ühendavad kõik andmete liikumised arvuti ja telefoni vahel. Kui näiteks keegi varastab telefoni ja teeb sellega endast pilti, siis jõuab see pilt omaniku arvutisse ning nii on oluliselt lihtsam telefonivarast kindlaks teha.

Sepp tõi välja, et nutiseade lihtsustab oluliselt igasuguse sisu genereerimist. Nii on isiklike andmete saatmine ja personaalsete piltide edastamine lihtsustatum, mistõttu võivad need kergemini sattuda võõraste kätte, kes võivad neid kuritarvitada.

«Kahtlemise hetki oma tegevuste läbimõtlemisel on nutiseadme kasutamise juures vähem kui samas olukorras reaalelus, mistõttu langetame digitaalmaailmas impulsiivsemaid otsuseid,» ütles ta.

Kõige olulisem on veebikonstaabli sõnul enne «send»/«post» nupu vajutamist panna telefon käest, mõelda enda jaoks tagajärjed läbi ja otsustada, millise jälje me endast internetti jätta tahame.

Sellised juhtumid, kus on telefonist kättesaadud andmeid kuritarvitatud, väga sagedased probleemid siiski ei ole. «Küll on olnud juhtumeid lastega, kus üks on võtnud teise sõbra telefoni ja siis, tehes enda meelest lolli nalja, tema nime alt kommenteerinud või postitanud midagi. Sellisel juhul räägime juba identiteedivargusest,» sõnas Sepp.

Taolistest juhtumitest on politseid küll teavitatud, kuid menetlusi alustatud ei ole.

Loe ka, millised on nutiseadmete turvalisuse viis kuldreeglit.