/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2010/09/08/428940t1hcc29.jpg)
Augustis tõusid hinnad võrreldes aastataguse ajaga ligi kolme protsendi võrra, eri valdkondade ettevõtjad prognoosivad, et aasta viimastel kuudel elu kallinemine jätkub.
Üha rohkem Eesti ettevõtteid ennustab hinnatõusu jätku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti eile avaldatud andmetest nähtub, et tarbijahinnaindeks tõusis tänavu augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 2,9 protsenti. Kaubad olid eelmise aasta augustiga võrreldes kolm ja teenused 2,8 protsenti kallimad, kusjuures toidukaup kallines 4,2 ja tööstuskaup 1,7 protsenti.
Kõige rohkem mõjutaski indeksit just toidu ja mittealkohoolsete jookide 3,9-protsendiline ning elektri, soojusenergia ja kütte kokku 9,7-protsendiline hinnatõus, mis kumbki andsid kogumuutusest ligi kolmandiku. Samuti mootorikütuse üheksaprotsendiline kallinemine.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing pidas suhteliselt ootuspäraseks, et võrreldes eelmise aasta augustiga kerkis tarbijahinnaindeks 2,9 protsenti.
Halvem on tema arvates aga see, et suurenenud on ka perede nn sundkulud ehk eluasemele kulutatavad summad, mis on aastaga kasvanud 4,8 protsenti. Seetõttu jääb inimestel vähem raha vaba aja sisustamiseks ja hobide tarvis.
Hinnasurve võib jätkuda. Nimelt prognoosib Josingu sõnul üsna suur hulk eri valdkondade ettevõtteid, et järgneva kolme kuu jooksul võivad hinnad nende sektoris tõusta. Tema sõnul teevad ettevõtete sellised ootused murelikuks.
«Me (konjunktuuriinstituut – toim) küsime sektorite lõikes ettevõtete käest hinnaprognoose ning viimasel ajal on suurenenud nende ettevõtjate hulk, kes näevad, et hindu on vaja tõsta,» tõdes Josing. «Isegi ehitussektoris ütleb kolmandik ettevõtjaid, et järgmise kolme kuu jooksul hinnad tõusevad.»
Kaubandusettevõtetest ennustab 38 protsenti, et järgmise kolme kuuga hinnad tõusevad, transpordi valdkonnas arvab nii aga 25 protsenti firmadest.
Ka Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur tõdes, et eesseisvad kuud muudavad hindade suhtes veidi ettevaatlikuks. «Inflatsiooniootused on üsna kõrged ning paljud tootjad eeldavad hinnatõuse,» ütles Vitsur.
Tema sõnul aitab sellele kaasa teraviljaikaldus Venemaal ja Ukrainas, kuna teravilja hinna tõus kergitab ka paljude teiste toiduainete hindu.
«Teravili on ju loomasööt ning kui see kallineb, kallinevad ka piima- ja lihatooted,» põhjendas Vitsur.
Samas hindas ta, et tõenäoliselt jäävad põhilised hinnatõusud siiski selle aasta sisse ning järgmise aasta alguses hindadele enam nii suurt survet pole.
Majanduseksperdi arvates peaks olukorda aasta lõpus mõnevõrra leevendama ka Venemaa peaministri Vladimir Putini lubadus, et kui koristatud vili on salvedes, tühistatakse teravilja ekspordi keeld.