/nginx/o/2015/02/22/3794393t1hfa1e.jpg)
«Meie kortermajas on mõnel korteril tekkinud remondifondi kogumise rahadega maksmisega võlgnevus. Üks näide võlgnikust. Isik on enda sõnul võimeline maksma ainult kulunõuded (halduskulu, vesi/kanalisatsioon, üldelektri). Ütles, et maksab nii palju kui suudab. Töötasuks saab suure tõenäosusega miinimumpalka, elab üksi kahetoalises korteris, kütab elektriga korterit, kuigi ka ahiküte on olemas. Lisatud olgu, et korter on kaasomandis sugulasega, kes elab teises linnas,» kirjutab küsija.
«Kuidas sellise võlgnikuga käituda? Kas vähendada remondifondi sissemakse summat - kõigil korteritel ja seega ka loobuda tulevikus maja renoveerimisest? Küsida tööandjalt suuremat, elamisväärset palka, millega tööandja ilmselt nõus pole? Paluda linna sotsiaalosakonnalt toetust, mida tõenäoliselt ei rahuldata? Aga võib-olla on maksmine vabatahtlik ja kohustus üldsegi puudub? Kas on veel mingeid reaalselt positiivseid tulemusi andvaid lahendusi?» soovib ta teada.
Vastab jurist Andry Krass Kvatro Kinnisvarahaldusest.
Kortermaja valitsemisega seotud (mõistlikud) otsused ja korteriomaniku isiklik elu tuleks hoida teineteisest lahusolevana.
Kui korteriomanik teiste korteriomanike ja/või korteriühistu ees oma kohustusi ei täida, siis tuleks rakendada tavapäraseid õiguskaitsevahendeid kuni kohtuni välja. See on küll tülikas, samuti aja ja rahakulukas, kuid siiski ainus kindel tee probleemi lahenemise suunas.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)