/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2015/02/20/3787293t1h09a6.jpg)
Võrreldes teiste Euroopa riikidega hukub Eestis vigastuste tõttu kaks korda rohkem inimesi. Number üks vigastussurm on mürgistus.
Eestis hukub vigastuste tõttu mõttetult palju inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui iga 100 000 mehe kohta sureb Eestis mürgitusse 34, siis Euroopas kõigest neli, näitavad Eurostati viimased kogutud andmed 2011. aastast. Mitte üheski teises Euroopa riigis ei ole mürgistuste tõttu hukkunute arv nii suur.
Näiteks Lätis ja Leedus on vigastussurmade tipus enesetapp. Mägistes riikides hukutakse enim kukkudes, Itaalias ja Rumeenias aga liiklusõnnetuste tõttu.
(klõpsa kaardil riikidele, et täpsemalt vaadata)
/nginx/o/2015/02/20/3787293t1h09a6.jpg)
«Eestis on üsna suureks probleemiks alkoholism ja narkomaania ning alkohol on teatavasti vigastuste juures oluline riskifaktor,» selgitas kurba statistikat Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissov. Ta lisas, et lähiajal tõenäoliselt väheneb narkomürgistuste arv, sest käivitatud on naloksooni (opiaatide antagonisti) jagamise programm ning üledoosi korral on narkomaani lähedastel nüüd võimalik päästa ta elu naloksoonisüstiga.
2013. aastal sai Eestis arstiabi vigastuse tõttu 147 790 inimest ning haigekassal kulus nende ravile oli 31,8 miljonit eurot. Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti ligikaudu 490 inimese elu aastas.