/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/08/30/727996t1hd265.jpg)
Euroopa Keskpank (EKP) võib taastada Kreeka pankadele võtmetähtsusega rahastamiskanali juhul, kui Ateena nõustub jätkama oma reformprogrammiga, ütles EKP nõukogu liige ja Saksa Bundesbanki juht Jens Weidmann neljapäeval.
EKP võib reformide jätkumisel taastada Kreeka pankade rahastuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka valitsus saatis neljapäeval eurotsooni rahandusministreid koondava eurogrupi juhile Jeroen Dijsselbloemile kirja ametliku taotlusega laenuprogrammi pikendamiseks kuue kuu võrra.
Ateena väljendas saadetud kirjas soovi, et EKP taastaks Kreeka pankade rahastamise veebruari alguses kehtinud tingimustel.
Kõnealustele pankadele ei kehtinud EKP reegel, mis keelab rämpstaseme riigivõlakirjade vastu võtmist pankade laenude tagatisena.
EKP teatas reegli rakendamisest 4. veebruaril. Sestsaadik on pangad pöördunud laenude saamiseks Kreeka keskpanga poole, millele peab heakskiidu andma EKP.
«(Reeglist) loobumine on seotud teatud selgelt määratletud tingimustega, ja kui neid tingimusi uuesti täidetakse, siis võib loobumine taaskord kehtida,» sõnas Weidmann.
ELile saadetud kirjas ei andnud (Kreeka) ühtegi märki sellest, kas need tingimused saavad taaskord täidetud, lisas Weidmann.
Reedel kohtuvad Brüsselis eurotsooni rahandusministrid ning istungil arutatakse ka Kreeka laenupikenduse taotlust. Rahandusministrid andsid nädala algul Kreekale reedeni aega 28. veebruaril aeguva abiprogrammi pikendamise üle lahenduse leidmiseks.
Kreekal on vaja saavutada selleks ajaks laenuandjatega uus kokkulepe 240 miljardi euro suuruse laenuprogrammi osas.