/nginx/o/2015/02/19/3780973t1h47fc.jpg)
«Kas tööandja võib paigaldada turvakaameraid töökohtadesse, kust ta saab jälgida töötajaid? Kas selline tegevus on seaduslik?» küsib lugeja.
Lugeja küsib: kas töötajate jälgimiseks võib kontorisse paigutada turvakaamerad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tööinspektsiooni nõustamistalituse tööinspektor-jurist Ingrid Iter.
Töölepingu seaduse § 28 lg 2 punktist 11 tulenevalt peab tööandja austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Jälgimisseadmete kasutamine kujutab endast, võrreldes teiste isikuandmete kogumise viisidega, kõige intensiivsemat eraelu riivet üldse. Lisaks sellele, et jälgimine piirab isikute väljendusvabadust, võib pidev pikaajaline jälgimine põhjustada stressi ning töövõime langust.
Nagu igal muul viisil isikuandmete töötlemisel, võib jälgimisseadmete abil isikuandmeid töödelda kas seaduse alusel, sh isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 1 p 4 alusel lepingu täitmiseks või isiku nõusolekul. Samas sätestab isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 3, et nõusolekut ei ole vaja jälgimisseadmete kasutamisel isikute või vara kaitseks. Kuid seda vaid juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Sellisel juhul asendab andmesubjekti nõusolekut jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Varjatud jälgimine ei ole lubatud, karistusseadustiku § 137 kohaselt on eraviisiline jälitustegevus lausa kuritegu.
Jälgimisseadmetest, mida kasutatakse klientide, hoonete ja seadmete jälgimiseks isikute või vara kaitseks, tuleb eristada neid seadmeid, mis on suunatud konkreetselt töötajate tegevuse jälgimisele. Töötajate kontrollimiseks võiks isikuandmete kaitse seaduse kohaselt jälgimisseadmeid kasutada töölepingu täitmiseks, töötaja nõusoleku alusel või juhul, kui mingi eriseadus näeb sellise töötlemise ette. Kas ja millisel viisil töötajate jälgimine on lubatud, tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi. Siiski oleme seisukohal, et distantsilt töötaja jälgimine tema töö kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesmärgil ei ole lubatav. Ainuüksi kvaliteedikontroll, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite tagamine ei ole piisavad õigustused jälgimissüsteemi rakendamiseks.
Seega jälgimisseadmestiku kasutamisest isikute või vara kaitseks tuleb töötajaid teavitada. Seda tuleb teha ka juhul, kui jälgimisseadmed on suunatud klientide või kolmandate isikute jälgimisele, kuid jälgimisalasse jäävad ka töötajad. Isikute või vara kaitseks mõeldud jälgimisseadmete abil saadud andmeid ei tohi kasutada töökohustuste rikkumise tõendamiseks. Jälgimisseadmete kasutamine töötajate töö kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesmärgil ei ole ilma töötaja nõusolekuta lubatud.