/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/02/18/3780287t1hee33.jpg)
Saksamaa survestab Euroopa Keskpanka (EKP), et pank ei lubaks täiendavaid hädalaene Kreeka pankadele, kirjutab Reuters viitega informeeritud allikatele.
Reuters: Berliin survestab EKP-d Kreeka hädalaenude laiendamist vältima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval arutab EKP nõukogu küsimust, kui suurel määral võib riik enda kehvas olukorras pankasid toetada. Esmaspäeval luhtusid Kreeka ja eurotsooni kreeditoride vahelised läbirääkimised.
Kuigi on ebatõenäoline, et EKP langetaks erakorralise laenuabi lage, oleks keeldumine selle suurendamisest siiski halb uudis Kreeka pankadele, mis on peaaegu ära kasutanud seni saadud 65 miljardit eurot.
Saksa Bundesbanki juht Jens Weidmann, kes on varem hoiatanud, et hädarahastuse väärkasutamine võib kaudselt rahastada Kreeka riiki, kinnitab seda seisukohta ka nõukogu istungil, ütlesid Reutersi allikad. Nende andmetel on ebakindlad ka mitmed teised keskpangajuhid.
«Pankade olukord läheb iga päevaga üha kehvemaks,» ütles Euroopa ametnik. «Lõppkokkuvõttes on pangandussüsteemi kaitsmiseks tõenäoliselt vajalik kehtestada kapitalikontrolli meetmed,» märkis ta.
Kui EKP lõpetaks täismahus erakorralised laenud Kreekale, ei jätaks see riigile muid valikuid peale kreeditoridega uue lepingu sõlmimise või pankroti.
Endine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ametnik Ashoka Mody, kes osales Iirimaa abimeetmete väljatöötamisel, märkis, et Kreeka laenude lõpetamine võiks olla potentsiaalne katastroof.
«EKP ähvardused on täiesti tühjad. Hoolimata suurustlemisest pole neil vähimatki valikut. EKP peab endalt küsima, kuidas finantssüsteemi stabiliseerida, mitte seda veelgi õõnestada,» rääkis ta.