Ootamatu leid banaanis tekitab ka poepidajas kimbatust

Väljast nägi banaan välja nagu iga teine. Foto: Lugeja foto

Eelmisel laupäeval Viljandi Maximast banaani ostnud neidu tabas ootamatu üllatus, kui seda hammustades tundis ta hammaste all kraksu ja nägi ostetud puuviljas ebatavalist moodustist.

«Väljast nägi banaan välja nagu iga teine,» räägib neiu, kes tahtis puuvilja pärast trenni ära süüa. See aga, mis tal pärast banaani hammustamist suust välja tuli, oli justkui pikk must tunnel, mis banaani keskelt läbi jooksis.

«Hiljem internetist selle kohta lugedes leidsin, et tegemist võib olla surmavalt mürgise ämbliku kas munade või hoopiski pesaga,» sõnas neiu, kellele see avastus mõjus üpris ehmatavalt. Ta arvas, et tegemist on Brasiilia rändämbliku ehk banaaniämblikuga, mille pesa leidis kuskil poolteist aastat tagasi ka üks briti pereema oma koju toodud banaanidelt.

Mürgiämblikust on asi kaugel

Bioloog Urmas Tartese sõnul ei ole Viljandis banaanist välja tulnud leiu näol vähematki seost viidatud ämblike liigiga. «Need ämblikud peidavad oma munad võrgendist kookonitesse, mis on kusagil substraadi peal,» selgitab ta. Brasiilias võivad need olla ka banaanil, aga kindlasti selle välispinnal.

«Ämblikud ega nende munast koorunud noorloomad ei uurista mingeid pesakäike banaani sisse,» lisab Tartes. Kui selline munakookon peaks ka inimesel hammaste vahele sattuma, siis ei ole ta tema kinnitusel nii kõva, et raksuks hammaste vahel. «Antud juhul on tõenäoliselt tegemist mingi banaanihaigusega – kas mõni seen- või viirushaigus,» märgib ta.

Inimene ei pane seenhaigusi puuviljadel tähele

Seda peab kõige tõenäolisemaks ka Tallinna botaanikaaia taimekaitsespetsialist Pille Hermann. «See ei ole väga haruldane – nii üks kui teine banaanisõber on sellega kokkupuutunud, ju siis sel korral oli banaan tugevamini nakatunud,» sõnab Hermann.

Tavaliselt paistavad nakatunud banaanid silma sellega, et koored on kaetud tumedate laikudega – siin ei ole silmas peetud neid väiksed pruune laigukesi, mis näitavad banaanide küpsust, vaid üksikuid suuri laike. Samuti võib märgata, et mõnel banaanil on ots must.

«Nende kahe juhtumi korral on tegemist seenhaigusega,» märgib taimekaitsespetsialist. Kuna inimesed aga koorivad banaani enne söömist ära, siis tavaliselt neid kahte seenhaiguse märki tähele ei panda. «Kui aga kahjustatud on juba see osa taimest, mida me sööme, siis jääb see tahtmatult silma,» ütleb ta.

Kuna tegemist on eksootilise viljaga, siis võib tema kinnitusel inimestel sageli sellistel juhtudel tekkida kahtlus, et tegemist on ka inimesele ohtliku nähtusega. Banaani kasvatatakse palju ja tema kasvukoht on seal, kus on mõnus pesitseda ka kahjuritel ning haigustel. «Seetõttu on ka nende arvukus kõrge,» tõdeb Hermann.

Keerulise nimega puuviljahaigust leidub ka ananassidel

Kirjanduses käsitletakse eelkõige lehtede ning juurte kahjustajaid, sest just nende heast tervisest sõltub ka saak. «Tõenäoliselt on fotol olev banaan nakatunud seenhaigusesse, mida põhjustab Nigrospora musae,» räägib spetsialist. Lisaks banaanile kahjustab see teisigi troopilisi taimi – näiteks võib seda leida ka ananassil.

«Seda haigust esineb kõige sagedamini puuviljadel, mis on transporditud ühest riigist teise ning korjatud siis kui viljad ei ole veel küpsenud,» märgib ta. Seen siseneb puuvilja saagikorjamise ajal murtud varre kaudu. Algselt on kahjustuspilt hele, viljalihaga samas toonis. Seetõttu ei panna seda tähele.

«Viljade valmides kahjustatud koht tumeneb ja muutub punakasmustaks või violetjaks ning kõveneb,» kirjeldab Hermann. Haigestumise vältimiseks on oluline jälgida hügieeninõudeid peale saagi koristust ning samuti pakendamisel ja transpordil.

«Seenhaigustesse nakatunud puuvilju ei maksa karta, need haigused inimestele külge ei hakka – pigem on kahju majanduslik, kulu on tehtud, kuid süüa ei sünni,» tõdeb spetsialist. Tema sõnul võib väikse mädapleki õunalt välja lõigata, aga kui üle poole viljast on kahjustatud, ei ole sellega muud teha, kui prügikasti visata.

Poepidaja ka kimbatuses

Maxima ostuketi esindajates tekitab ootamatu leid nende poest leitud puuviljast samamoodi segadust nagu selle ostnud neius. Tegemist oli küll Ladina-Ameerika päritolu banaanidega – kas Ecuadori või Columbia –, kuid ükski teine selle partii banaan kontrollimise järel selliselt riknenud ei olnud. Samuti ei ole ka ükski teine klient sellise kaebusega poodi pöördunud.

«Samuti pole fotol kujutatud riknemist meie kauplustes teadaolevalt kunagi varem esinenud, ka oli tegemist esmakordse sellise juhtumiga meie tarnijale,» märgib Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe.

Tema sõnul pööratakse Maxima kauplustes müügil olevate puuviljade kvaliteedile suurt tähelepanu ja ka kõigile tarnijatele on seatud ranged nõuded, kus nad peavad toodete puhul esitama kõik nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid.

Riknenud kauba eest raha tagasi

«Samuti hindame puuviljade seisukorda neid müügiletile välja asetades visuaalselt, et võimalikke kõrvalekaldeid avastada,» ütleb Lehtmäe. Küll ütleb ta, et loodusest pärit kaupade puhul tuleb inimestel arvestada, et kauba riknemist võib ikkagi ette tulla, sest kunagi ei ole võimalik kõikide puu- või juurviljade sisemust eelnevalt läbi kontrollida.

Sama kinnitab ka Tartu ülikooli putukateadlane Mati Martin, kelle sõnul ei ole selles midagi ebaharilikku, kui toidukaupadega vahetevahel ka mõned putukad kaasa tulevad. «Ei maksaks seda nii paaniliselt võtta – pigem on see tõenduseks, et toit ei ole näiteks mürkidega töödeldud,» sõnab teadlane.

Maxima palub kõigil klientidel, kes sarnaselt Viljandi kauplusest banaani ostnud neiule leiavad nende poodidest ebakvaliteetse toote, pöörduda koos ostutšekiga tagasi kauplusesse ostusumma hüvitamiseks.