Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Obama uus päästeplaan: infrastruktuur

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
USA president Barack Obama allkirjastas 21. juulil kõige laiahaardelisema finantsreformi pärast Suurt Depressiooni.
USA president Barack Obama allkirjastas 21. juulil kõige laiahaardelisema finantsreformi pärast Suurt Depressiooni. Foto: AFP/SCANPIX

President Barack Obama tutvustas uut 50 miljardi dollarilist plaani ehitada Ameerikasse maanteid, raudteid ja lennujaamade hoovõturadasid.

Tegemist on katsega tõestada enne novembrikuiseid vahevalimisi, kuivõrd tõsiselt võtab administratsioon kroonilise tööpuuduse vastu võitlemist.

Samas kukub presidendi plaan praktiliselt kindlalt kongressis läbi, kuna paljud demokraadid ei ole valmis järjekordsetele kulutustele alla kirjutama, vabariiklastele oleks aga vastumeelt valitsusele enne 2. novembri valimisi võidukaarte kätte mängida.

Valijad mõtlevad praegu peamiselt majandusmõtteid. Küsitlused näitavad, et Obama peale ollakse väga pahased, et ta tööpuudusele piisavalt tähelepanu pole pööranud. Samas ei ole valijatele sugugi meeltmööda ka uued kulutused, mis lõhnaksid teise stiimulipaketi järele olukorras, kus eelarve on triljonite dollaritega defitsiidis.

Obama käis täna välja plaani, mis tähendaks 150 000 miili maantee ja 4000 miili raudtee ehitamist ning 150 miili lennukite hoovõturadade taastamist või ümberehitamist. Ja seda lähema kuue aastaga. Ühtlasi tuleks kasutusel «uue põlvkonna lennujuhtimissüsteem», mis peaks vähendama lennukite hilinemiste arvu.

Valge Maja sõnutsi «tekitaks plaan ameeriklastele töökohti, mis tugevdaksid täna majandust ning tõstaksid tulevikus kasvutempot ja tootlikkust». Seda, kui mitu töökohta tekiks, Valge Maja ei täpsustanud. Ütles vaid, et number on «arvestatav».

Tööd lisanduksid esimese stiimulipaketi raames tehtud investeeringutele ning vajaksid esimesel aastal rahastamiseks 50 miljardit dollarit, ütles kõrge valitsusametnik. Plaanide kogumaksumust ta avaldama ei soostunud.

Esimese aasta kulutused teenitaks tagasi 10 aastaga, üritades toppida kinni nafta- ja gaasifirmade maksuaugud.

Obama tegi ühtlasi ettepaneku asutada spetsiaalne «infrastruktuuride pank», mis keskenduks riiklike ja regionaalsete infrastruktuuriprojektide rahastamisele.

Esimene, 862 miljardi dollari suurune stiimulipakett eraldas juba raha teede remondiks ja ehituseks. Mille kohta valitsus väidab, et niiviisi hoiti alles või loodi majanduslanguse ajal 3 miljonit töökohta.

Sellised numbrid ei rahusta aga sugugi valijaskonda, kuna töötusmäär on 9,6 protsenti, alahõive aga viimase rahvaküsitluse andmetele 18,6  protsenti.

Valimisteni on jäänud vähem kui kaks kuud ja kontroll kapitooliumil kipub vägisi vabariiklastele libisema. Obama on andnud teada, et võtab töötuse tõsiselt käsile ning pöördub reedel antud teemal televisiooni vahendusel ka rahva poole.

Analüütikud rõhutavad aga, et nüüd on juba hilja midagi ette võtta, mis kaheksa nädalaga kogetava efekti annaks.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles