Lugeja küsib: millised on minu õigused, kui DNA-testi järgi olen hoopis mina isa?

Foto: SCANPIX

«Olen toreda kolme-aastase tüdrukutirtsu DNA-testi (internetist ostetav) järgne isa. Laps aga on sündinud abielus olevatel vanematel (pere kolmas) ja kõik õigused on ametlikul abikaasal. Last on mul lubatud küll külastada ja toetusrahast ei öelda ka ära, aga lapse elu puudutavates otsustes kaasa rääkida ei lasta,» kirjutab lugeja.

«Perekond ise on probleemidega, lapse emal on juba kaks väärteo menetlust laste suhtes toimepandu tõttu. Isa ei saa vanuse ja halveneva tervise tõttu enam hakkama, kodus lokkab mustus ja kokkutassitud rämps ning sotsiaaltöötaja on seetõttu iganädalane külaline. Kust ma peaksin alustama, et oma laps enda juurde elama saada?» küsib isa.

Vastab jurist  Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.

Seni, kuni Teie nime ei ole isana kantud lapse sünnitunnistusele, ei ole Teil lapse suhtes juriidiliselt ühtegi õigust ega kohustust. Sellest lähtuvalt tuleks alustada isaduse vaidlustamisest.

Mehel, kes taotleb enda isaduse tuvastamist mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga, on selleks võimalus ühe aasta jooksul arvates lapse sünnist. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib mees isaduse vaidlustada vaid isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ja lapse ema nõusolekul. Kui eelnimetatud nõusolekuid saada ei ole võimalik, võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.