Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Taal: poliitikud võistlevad kauneima sõjahüsteeriku tiitli nimel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marge Tubalkain
Copy
Ärimees Olari Taal.
Ärimees Olari Taal. Foto: Toomas Huik

Viimastel aastatel on politsei- ja piirivalveamet saanud järjest vähem raha, ometi võistlevad poliitikud kauneima sõjahüsteeriku tiitli nimel, leidis ettevõtja Olari Taal tööandjate keskliidu aastakonverentsil «Tuulelohe lend.»

Ta küsis, et mis juhtuks, kui Läti tungiks kallale Soomele. Kõik arvaksid, et olukord kujuneks nutuseks – lätastele. Rahvaarvu vahe on 2,75 korda, majandusvõimsuse vahe on 8,6 korda. Venemaa ja NATO majandusvõimsuse vahe on 18,1 korda, rahvaarvu vahe on 6,6 korda. «Lätil Soome vastu mingisugust võimalust ei ole. Muidugi võib rääkida relvastuse vahest, aga majandusvõimsuse vahe näitab ka tehnoloogilist võimekust,» ütles Taal.

Ta kõneles, et iga kord, kui sõjaväelased otsustavad puhata relvadega Ukrainas, on sealmaal jama lahti ning Ukrainal pole võimalustki. Venemaa ja Ukraina majandusvõimsuste vahe on 11,7 korda ja rahvastiku oma 3,2.

«Hinnanguliselt muuseas on lääne ja Venemaa tehnoloogilise võimekuse vahe suurem kui Vene ja Ukraina,» märkis Taal.

Hiljuti oli lühiartikkel hävituslennukitest, kusjuures Venemaa lennukite tüüp on MiG ja ameeriklastel F ning puhtjuhuslikult pole allatulistatud lennukite hulgas olnud ühtegi Ameerika hävitajat.

Sügisel ütles üks NATO kindral, et nad võivad Balti pealinna jõuda, aga tagasitee läheb vaid vangilaagri kaudu ehk ohtu ei ole.

«Süda läheb pahaks küll, kui enne valimisi näeb trikoovoore kauneima sõjahüsteeriku tiitlile,» nentis Taal.

Üldiselt on tema sõnul nii, et kuni roheliste mehikeste väljailmumiseni pole kaitseväel selget rakendust. Ent käed-jalad peaksid olema tööd täis nii neil kui teistel julgeolekuasutustel.

Rahastusega aga on teised lood. Politsei- ja piirivalveameti rahastus on alates 2008. aastast vähenenud ning jõuab tänavu tagasi seitsme aasta tagusele ajale. Aastate jooksul on 1025 inimest PPAst ära läinud.

Heidutuse seisukohalt on 44 jalaväe lahingumasinat masinad kõva sõna. «Päriselt on heitunud nii rohelised mehikesed kui meie oma võimalikud pahad,» ütles Taal ilma irooniata.

Vene TV stardi üle arutati kaua ja lõpuks leiti 2,5 miljonit eurot viiest-kuuest vajaminevast. Siseministeeriumi tulud on kasvanud 0,4 protsenti, kultuuriministeeriumil aga 19,7.

«Me ei saa hakkama nähtamatu osaga, kui me ei saa hakkama isegi nähtava osa ehk venekeelsete teabekanalite reformiga,» leidis ettevõtja, kes tõi välja, et Venemaa president Vladimir Putin on hübriidsõja ekspert. 

Eesti moodustab NATO riikide majandusest 0,066 protsenti, rahvastikust 0,14 protsenti.

Seega peaksime täitma eeskujulikult oma kohust kaitsevõime tugevdamisel ja piiri kindlustamisel, leidis Taal. 

Kui Kohvri intsidendi järel hakati piiri puhtaks tegema, selgus tõsiasi, et enamik piiri saab puhtaks metsamaterjali müügist saadud raha eest. «Selle jaoks, et siseministeerium ja rahandusministeerium hakkaks koostööd tegema, pidid sekkuma Putin ja FSB,» sõnas Taal.

Tagasi üles