/nginx/o/2014/10/15/3432407t1h9722.jpg)
Riigikogus homme kolmandale lugemisele tulev hädaolukorra muutmise seadus, mis peaks tagama katkematu parvlaevaühenduse mandri ja suursaarte vahel, on Aivar Pilve advokaadibüroo hinnangul põhiseadusega vastuolus.
Advokaadibüroo: hädaolukorra seaduse muutmine on vastuolus põhiseadusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa Laevakompanii tellitud õiguslik analüüs selgitas Pilve teatel, et eelnõu on koostatud ilmselgelt kiirustades ega lahenda seletuskirjas esile toodud probleeme. «Eelnõu on vastuolus põhiseadusega, Euroopa Liidu õigusaktidega ning selle puudustele on juhtinud tähelepanu nii sise-, justiits- kui ka rahandusministeerium.»
Advokaadibüroo teatel on eelnõus sõnastatud peamine eesmärk – tagada parvlaevaliiklusega Eesti mandri ja suursaarte vaheline järjepidev ja stabiilne ühendus– saavutatav kehtivate õigusaktidega ning seetõttu ei ole piisavalt argumenteeritud muudatuste vajalikkus. «Tegemist on ebamõistliku ja mittevajaliku ülereguleerimisega, mis kahjustab ettevõtlusvabadust ja õiguskindlust,» märkis Pilv.
Advokaatide hinnagul ei ole parvlaeva teenuse osutamise lepingujärgne lõpp hädaolukord (katastroof), sest lepingu korraline lõppemine on pikalt ette teada ning teenuse katkemist on võimalik vältida avaliku konkursi või riigihanke planeerimisega nii, et võitja selgub igal juhul enne avaliku teenindamise lepingu lõpptähtaja saabumist.
«Seadusemuudatustega püütakse riikliku jõu positsioonilt sisustada ja laiendada hädaolukorra mõistet ja regulatsiooni riigile sobiva tõlgenduse suunas. Eriolukorra kergekäeline väljakuulutamine ei ole kohane riigile, mis on rajatud õigusriigi ja demokraatia põhimõtetele,» märkis Pilv.
Samuti muudab eelnõu advokaadibüroo ühistranspordiseadust nii, et tekib otselepingute sõlmimise võimalus avaliku teenuse pakkujaga ilma riigihanget läbi viimata. Otselepingute sõlmimise regulatsioonsel kujul on läbipaistmatu ega arvesta EL määrustes toodud läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, nentis Pilv.
Büroo teatel tuleb Euroopa Komisjoni taolistest meetmetest eelnevalt teavitada ning ilma komisjoni nõusolekuta ei saa otselepingute regulatsiooni seadusena vastu võtta.