Basseinitehnik: riietega saunas käimine peaks olema keelatud

Saun. Foto: SCANPIX

Eesti basseinide veekvaliteedis ei tasu basseinitehniku sõnul väga kahelda, kuid et olukord veelgi parem oleks, peaks inimeste sauna- ja dušikultuuris mõningad muutused toimuma.

Basseinitehnika AS tehniline juht Arvo Aedla ütles, et basseinivee kvaliteedianalüüsid ei pruugi olla sugugi täpsed ning mõne komakohaga kõikumine ei tähenda tingimata seda, et vesi oleks tegelikult normidele mittevastav.

«Veeproovi võtmine ise on juba ebatäpne ja terviseamet on proovitulemuste avaldamisel jätnud õhku võimaluse, et n-ö punased basseinid, milles olev vesi justkui proovivõtu järgi normidele ei vasta, on andnud tegelikult eksliku tulemuse. Veapiiril kõikuvaid tulemusi võib anda mis tahes bassein – kõik sõltub sellest, millal on proov võetud, kui palju inimesi käis proovivõtu aja eel basseinis jne,» selgitas Aedla.

Et basseini sattuvat orgaanikat võimalikult madalana hoida, on Aedla sõnutsi vähemalt Saksamaal basseinides suplejatel keelatud käia saunas ujumisriietega. «Kui ujumisriietega saunas käia, imbub riiete sisse higi, mis satub nii ka pärast sauna duši alt läbi käies lihtsamini basseini,» märkis Aedla.

Kogu orgaanika, mis inimese riiete küljes on, tekitab vees klooriühendeid. «Kloor saab selle küll kõik kätte, aga tekivad omakorda jääkained. Pindmine vesi enamasti võetakse ära filtreerimisega. Probleeme võib jääkainete hulk tekitada siis, kui basseinis viibivate inimeste hulk on lubatust suurem või filtratsioon on aeglane,» täpsustas Aedla.

Inimestele midagi ohtlikku selline olukord kaasa tuua ei tohiks. «Need tekkivad klooriühendid pole niivõrd ohtlikud, kuivõrd ebameeldivad. Esimesena tunnevad seda inimese silmad, mis on selle suhtes tundlikumad.»

Kõige selgem indikaator sellest, et bassein pole puhas, on Aedla sõnul tugev kloorilõhn. «Kui vees on juba visuaalselt näha mingeid muutusi, siis on ikka olukord eriti hull. Seda ikka enamasti pole, et basseinivees poleks kloori. Kui ei oleks, tähendaks see suuremat bakterite, ka ohtlike bakterite levikut inimeselt inimesele,» lisas Aedla.

Kõige kurioossem näide, mis ebakvaliteetse veega basseinis inimesi ohustab, on Aedla sõnul bakter nimega Legionella pneumophila. «See bakter tekitab legionelloosi ehk leegionärihaigust. Eestis ma ei ole kuulnud, et sellega probleeme oleks olnud,» ütles Aedla.

Enamasti haigused siiski kloori olemasolul Aedla kinnitusel nii lihtsalt ei levi. «Pigem on võimalik, et need jõuavad inimesteni dušiveesüsteemide kaudu, kuid ka see oleks erandjuhtum,» ütles ta.

Aedla hinnangul peavad Eesti spaade ja ujulate pidajad siiski normidest kinni, kuid võib esineda alareguleeritud puhastussüsteeme. «Ma julgen kahelda, et keegi midagi tahtlikult selles suunas teeks, et vesi kvaliteetne poleks. Tänaste tervisekaitsenõuetega ei ole see lihtsalt võimalik. Olukord on viimase nelja-viie aastaga oluliselt paranenud,» sõnas Aedla.