/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/09/07/428538t1h2fac.jpg)
Swedbank võtab kasutusele eluasemelaenude intressimäära, mis senisega võrreldes lükkab majanduskeskkonna halvenemise riski laenuvõtja kanda. Kõigele lisaks pelgab finantsjärelevalve, et inimesed ei saa uuendusest aru.
Swedbank lükkab võimalikud riskid kodulaenuvõtja kaela
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on kõik suhteliselt lihtne. Minnes panka eluasemelaenu võtma, saab inimene intressimakse, mis koosneb iga poole aasta tagant muutuvast Euriborist ja isiklikust laenumarginaalist.
Uue korra järgi saab Swedbankist laenu võttes valida, kas siduda intress ainult kuue kuu Euriboriga või hoopis panga enda eluasemelaenu baasintressiga.
Mõlema valiku puhul liitub inimese personaalne marginaal. Viimane oli buumi aegadel poole protsendi ringis. Eile ütles Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk, et riigi suurimas pangas on keskmine personaalne intress umbes 2,5 protsenti.
Postimeest nõustanud allikas märkis, et Swedbanki intressiarvestuse muudatus ei ole omakasupüüdmatu. Allikas lisas, et uus intressiarvestuse kord lükkab Eesti riigi majandusolukorraga seotud riskid laenuvõtja kanda.
Eluasemelaenude äri eripära on see, et pangad laenavad pikaks ajaks edasi raha, mille nad ise on laenanud lühikeseks ajaks. 2006. või 2007. aastal väga odava hinnaga antud laenud on muutunud pankade jaoks kalliks ja pangad püüavad sellest tupikust välja murda.
Üheks võimaluseks on igal võimalusel kunagist soodusintressi kallimaks muuta. Swedbanki lepingute puhul on seda võimalik teha näiteks siis, kui inimene tahab maksepuhkust või lisalaenu.
Tukk möönis, et majandusolukorra stabiliseerudes muutub Swedbanki laenumarginaal soodsamaks, majandusolude kehvemaks muutudes on lood aga vastupidi.
Lisaks sellele, et laenuvõtja riskid suurenevad, on üheks probleemiks ka uue korra tutvustamine kümnetele tuhandetele laenuvõtjatele. Eile teatas finantsjärelevalve, et pank peab igal juhul suutma laenuvõtjale selgitada, kuidas tema laenuintress kujuneb.
«Intressikulu moodustab olulisima osa laenamisega seotud kuludest ning mõjutab otseselt igakuist laenumakse suurust,» seisab eile finantsjärelevalve kodulehele riputatud avalduses.
Kuigi finantsinspektsioon ei osutanud eile avaldatud teates otsesõnu Swedbankile, ei jätnud selle avaldamise ajastus vahetult enne uue toote reklaamikampaania algust kahtlust, et järelevalve on mures riigi suurima panga tegevuse pärast.
«Intressi kujunemise aluste muudatus võib kaasa tuua krediidiasutuse õiguse muuta ühepoolselt ette teatamata intressimäära suurust,» märkis järelevalve.
Kas Swedbanki uus intressimäär kujuneb lihtsalt või keeruliselt, saab iga lugeja kohe ise proovida. Swedbanki eluasemelaenu baasintressi üks osa on kuue kuu Euribor. Teine osa on Eesti riigireitingule vastavate seitsmeaastaste võlakirjade ja seitsmeaastase euro intressiswapi intressimäära vahe.
Kas saite aru? Võib vaid ette kujutada sisukaid vestlusi, mis hakkavad edaspidi toimuma pangakontoreis, kus laenuvõtjad püüavad intressiarvestusest aru saada. Asja teeb veel keerulisemaks see, et laenuvõtja võib valida, kas võtta aluseks kuue kuu Euribor või Swedbanki baasintress.
Kuna Swedbanki baasintress on kuue kuu Euribor, on esmapilgul valik lihtne, sest panga baasintress on igal juhul kõrgem. Tukk selgitas aga, et baasintressi variandi valinud inimese isiklik marginaal tuleb madalam, kui sel laenuvõtjal, kes valib aluseks kuue kuu Euribori.
«Riigirisk sisaldub baasintressis, mistõttu kliendi marginaal tuleb oluliselt madalam kui praegu,» lausus Tukk. «Nendele inimestele, kelle isiklik marginaal on 0,5–0,7 protsenti, ei ole uus toode atraktiivne.»
Swedbanki baasintress
• Eesti suurim pank, kellelt on laias laastus iga teine Eesti pere võtnud aastakümneiks kodulaenu, hakkab teisipäevast pakkuma Swedbanki eluasemelaenu baasintressi. Selle üks osa on kuue kuu Euribor. Teine osa on Eesti riigireitingule vastavate seitsmeaastate võlakirjade ja seitsmeaastase euro intressiswapi intressimäära vahe kahel viimasel aastal.
• Kuna Eesti riigil võlakirju pole, võetakse Moodyse reitinguga võlakirja intress. Eesti riigireiting Moodyse järgi on A1. Sellest lahutatakse intress, millega oleks pankadevahelisel rahaturul võimalik seitsmeks aastaks intress sulgeda.