Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Lugejad: ujulakülastajate seas vohab räpasus ja ükskõiksus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rivo Veski
Copy
Mullivann.
Mullivann. Foto: Tairo Lutter

Postimehe tarbijatoimetus palus lugejatel anda teada, millistest kirjutamata reeglitest tuleks ujulates kinni pidada.

Lugeja Uku märkis, et enne ujula veeaukudesse ronimist tuleks alustada enese pesust.

«Basseinide ja mullivannide asemel tuleks oma häda teha tualetis. Ujuma, suplema ja lödistama peaks selleks ettenähtud radadel. Lapsi keelama, et nood ei röögiks ja teisi ei segaks (röökigu rannas). Mitte istuma terve ujulakülastuse aja terve perega ainsas mullivannis. Mitte sauna ukse vahelt saunasolijatega vestlema – soe läheb ju sedasi välja. Raseerimise võiks koduseks protseduuriks jätta, samuti muud määrimised. Ujuma tuleks minna ujumispükste, mitte aluspükstega. Ning kõige tähtsam – olema viisakas ja heatujuline,» lõpetab Uku.

Lugeja Aamen täiendab seepeale, lisades kaks saunaskäija kirjutamata reeglit. «Leiliruumi minnes võta ujumispüksid jalast. Kui häbened, pane rätik ümber. Muidu on jube kloorihais. Teiseks – kui tahad saunas sooja saada, siis istu saunas. Pole ilus hüpata sisse, visata leili ja kohe välja hüpata. Kui minuti jooksul kümme sellist selli läbi jookseb, pole saunas sooja – küll aga palju auru,» lisab ta.

«Otse garderoobist ujulasse»

Lugeja Haim märgib, et kohtab alatihti neid, kes garderoobist otse ja täiesti kuivana mullivanni potsatavad. «Enne võiks ikka duši all ära käia,» kordab ta eelpool öeldut.

Lugeja Pets ei saa aru, miks ei või ujumas käia põlvpükstega. Appi tuleb lugeja Kloorivesi, kes teeb Petsile puust ette ja punaseks.

«Põlvpükstel on taskud, milles on harilikult mingi sodi sees, mille sa vette ligunema viid – küpsisepuru, kasutatud tatilapp jne. Samade taskutega (ja pükstega üldiselt) vead sa basseinist terve liitri vett välja, mille sa siis leiliruumis põrandale niristad. Leiliruumis peaks õhk kuiv olema. Vahel on neil pükstel needid, lukud ja trukid ning kui need ära tulema juhtuvad, satuvad nad basseini filtritesse, torudesse ja pumpadesse. Šortsid jäägu randa, surfamiseks ja suvel muru niitmiseks või trenniks kuival maal, aga mitte ujumiseks,» selgitab ta.

Üks lugeja tõstatab teemaks aga selle, kuidas ujulas sageli radadel ujuvad inimesed üksteisega ei arvesta. «Seal võib kohata igasuguseid hulle. Mõni kukub ujuma sirgjoonel edasi-tagasi. Mõni kukub basseini ääres ristkülikud ujuma (kui eraldusribasid pole). Mõni hüppab sulle pähe, mõni tuleb ranna kott-põlvpükstega. Ujulad peaksid vastutama, et seal ka mingid reeglid kehtiksid ja neid täidetaks,» arvab ta.

«Jälgime parempoolset liiklust!»

Lugeja Ujula kasutaja lisab, et ujuda tuleks parempoolset liiklust jälgides. «Kiirematel ujujatel vasakult möödudes jälgida, et keegi vastassuunast samal ajal vastu ei ujuks. Lihtsalt suplejad võiksid valida suplejate jaoks tähistatud raja, et ei jääks ujujatele jalgu,» ütleb ta.

Lugeja Arvamus on eriti resoluutne vanema veekeskust külastava kontingendi suhtes. «Äkki võtaks midagi ette nende vanamuttidega, kes basseinides veejoa otsas hargitavad? Ja niimoodi tund aega jutti. Rõve on! Tõsiselt,» leiab ta.

Lugeja Kala käib üle juba enne väljaöeldu ja lisab, et oluline on üleüldine teistega arvestamine.

«Kui kellegagi vestled, siis vaikselt – nii basseinis, mullivannis kui ka riietusruumis. Ka saun on vaikuse, rahu ja mediteerimise koht – seal ei räägita. Saunauks avatakse ainult sisenemiseks ja väljumiseks – ukseava ei ole vestlemise koht (kui laps ei taha sauna tulla, siis ukseava ei ole tema veenmise koht),» ütleb lugeja Kala ning paneb lapsevanematele südamele, et nad tutvuksid veekeskuse reeglitega ja kutsuksid ka oma lapsi korrale.

«Ujula ei ole amelemiseks!»

«Mullivann, bassein ja saun ei ole amelemiseks,» jätkab Kala. «Eetiline oleks, kui basseini pannakse selga trikood ja ujumispüksid, siis muu ja vabam riietus (ka naiste puhul bikiinid) jäägu rannas kasutamiseks,» rõhutab ta.

«Kloori järele haisev ujula on musta veega»

Ujujamees, kes on aastaid ujulas käinud, võtab oma kogunenud teadmised nüüd kokku.

«Basseinivette lisatakse kolme kemikaali – väävelhapet õige PH hoidmiseks, kloori orgaanika hävitamiseks ja flokulanti, mis kogu selle ebameeldiva kraami veest raskemaks teeb ja põhja viib. Kusest hullem on higi – pärast klooriga reageerimist tekivad poolläbipaistvad klimbid, mis tihedama liikluse korral ei jõua põhja vajuda vaid satuvad hoopis kaasujujatele suhu ja silma. Eriti palju niisugust löga hõljub šortsides saunas käinud ja pärast sauna ennast mitte pesnud kodaniku kiiluvees.»

«Samuti tasub jälgida, kui basseini sulpsab mõni kodanik, kelle muidu kenasti liibuva ujumisriietuse tagumikuosa on ebaloomulikult veninud ja lötakil – see annab enamasti tunnistust kroonilisest pidamatusest,» jätkab ta. «Samas võib see olla märk ka basseini peeretamisest – kloor on lihtsalt ametis olnud orgaanika neutraliseerimisega ja riiet kahjustanud.. Ja veel – kui ujula haiseb hullusti kloori järele, on vesi must. Kui trennigraafik ilmtingimata ujumist ei nõua, keeran tavaliselt otsa ringi ja tulen teine päev tagasi,» selgitab Ujulamees.

Märksõnad

Tagasi üles