Augusti lõpuks oli maksu- ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid laekunud 41,7 miljardit krooni, mis on 67,5 protsenti aastaks planeeritust, mullu oli laekumine selleks ajaks 65,3 protsenti.
Kaheksa kuuga laekus maksutulu mullusest enam
Augustis laekus maksutulu 5,9 miljardit krooni, mis vastab rahandusministeeriumi suveprognoosile. Kaheksa kuuga kogunes hasartmängumaksu rohkem kui aastaks planeeritud, ulatudes augusti lõpu seisuga 216 miljoni kroonini.
Sotsiaalmaksu laekus augusti lõpuks 18 miljardit krooni, mis on 66,6 protsenti eelarves kavandatust. Augustis laekus sellest 2,3 miljardit krooni ehk 2,5 protsenti vähem kui 2009. aastal.
Kui kolmandas kvartalis võis eeldada hõive kasvu, siis neljandas kvartalis ei ole sesoonsusest tulenevalt välistatud hõive vähenemine võrreldes eelmise kvartaliga, mis avaldab mõju ka sotsiaalmaksu laekumisele. Järgnevatel kuudel on rahandusministeeriumi hinnangul jätkuvalt oodata sotsiaalmaksu laekumise lähenemist eelmise aasta tasemetele.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus kaheksa kuuga 1,5 miljardit krooni, mis on 45,4 protsenti eelarves kavandatust. Tulumaksutagastuste mõju kadumise tõttu on laekumised teisel poolaastal tavapäraselt suuremad kui aasta alguses. Augustis laekus 415,5 miljonit krooni ehk 8,2 protsenti vähem kui möödunud aastal.
Lisaks hõive arengule mõjutab füüsilise isiku tulumaksu laekumist 2009. aasta tuludelt juurdemääratud tulumaks, mis on ligi 340 miljonit krooni väiksem kui eelmisel aastal ning kajastub suures osas oktoobri laekumistes. Kohalikele omavalitsustele laekus augustis füüsilise isiku tulumaksu 776,4 miljonit krooni ehk 3,8 protsenti vähem kui 2009. aastal.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus kaheksa kuuga 2,2 miljardit krooni, mis on 89,1 protsenti riigieelarves planeeritust. Augustis laekus sellest 656,7 miljonit krooni, sealhulgas jaotatud kasumilt 616,9 miljonit ning erisoodustustelt 23,5 miljonit krooni.
Võrreldes 2009. aastaga suurenes augustikuu laekumine 167,8 protsendi võrra, mis tulenes peamiselt Eesti Energia dividendide väljamaksmisest juulis. Seetõttu kujuneb august sel aastal erinevalt eelnevatest aastatest suurima laekumisega kuuks.
Käibemaksu on aasta algusest alates laekunud 12,9 miljardit krooni, mis moodustab 67,6 protsenti eelarves kavandatust. Augustis laekus käibemaksu 1,7 miljardit krooni, mis on 2,8 protsenti vähem kui 2009. aastal. Kuises võrdluses vähenesid augustis nii deklareeritud käibed kui käibemaksutagastused.
Alkoholiaktsiisi on augusti lõpu seisuga eelarvesse laekunud 1,7 miljardit krooni ja eelarvest on täidetud 73,8 protsenti. Augustis laekus sellest 243,2 miljonit krooni. Võrreldes 2009. aastaga on kaheksa kuuga aktsiisi laekunud 3,9 protsenti rohkem. Kui deklareeritud õlle kogused ületasid eelmise aasta taset, siis kange alkoholi kogused augustis vähenesid.
Tubakaaktsiisi on kaheksa kuuga laekunud 1,2 miljardit krooni ning eelarvest on täidetud 63,4 protsenti. Ka augusti lõpu seisuga ei ole kõik aktsiisitõusule eelnevalt soetatud varud ammendunud ning seetõttu võtab tavapäraste maksulaekumiste taastumine veel aega.
Kütuseaktsiisi on augusti lõpu seisuga laekunud 3,7 miljardit krooni ja eelarvest on täidetud 76,8 protsenti. Augustis laekus sellest 487,7 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aastaga on kütuseaktsiisi augusti lõpuks laekunud 17,3 protsenti rohkem. Eelkõige on suurenenud diislikütuse ja eriotstarbelise diislikütuse deklareeritud kogused.