/nginx/o/2013/09/06/2322771t1h4c58.jpg)
Tööandjate jaoks muutus aga vaba tööjõu ressurss 2014. aasta jooksul järjest napimaks, kommenteerib äsjast tööturustatistikat Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Eesti Pank: vaba tööjõudu napib üha enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soosaare sõnul oli tööturg mullu viimases kvartalis töötajatele soodne: hõive aastakasv kiirenes statistikaameti teatel eelneva kvartali 1,3 protsendilt 2,3 protsendini, samas kui töötuse määr langes 6,3 protsendini, viimase kümnendi keskmisest tasemest märksa madalamale.
«Hõive kasvas ka maksu- ja tolliameti andmete põhjal: palgasaajate arv suurenes 2014. aasta teisel poolel isegi kiiremini kui statistikaameti tööjõu-uuringu hõive näitaja,» märkis Soosaar. «Hõive kasvu suurendas osaliselt töötajate registreerimiskohustus. Töötukassa andmete järgi registreeritud töötus neljandas kvartalis ei langenud. Erinevus statistikaameti ja töötukassa andmetes võis tuleneda sellest, et töötud võtsid end töötukassas aktiivsemalt arvele.»
Soosaare sõnul tuli töötajate hoidmiseks ja värbamiseks maksta palgakuludeks varasemast suurem osa loodud lisandväärtusest, mistõttu ettevõtete kasum kahanes.
«Majanduskasv kiirenes peamiselt enama tööjõu rakendamise tõttu ning vaid vähesel määral suurema tööviljakuse toel,» nentis ta. «Väheneva tööealise elanikkonna valguses pole säärane kasv pikema aja jooksul võimalik. Endiselt suur erinevus Eesti ja Põhjamaade tööviljakuse vahel näitab aga, et töötajate teadmistesse ja oskustesse investeerides saab kasvuvõimalusi märgatavalt suurendada.»