/nginx/o/2015/02/13/3760343t1hf233.jpg)
Globaalne nõudlus kulla järele eelmisel aastal kahanes, sest kahel suurimal kullaturul, Hiinas ja Indias, osteti väärismetalli vähem.
Kulla populaarsus kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal osteti kulda maailmas kokku 3924 tonni võrrelduna 4088 tonniga 2013. aastal, selgub Maailma kullanõukogu (World Gold Council) statistikast. Nõukogu investeeringute strateegia üksuse juhi Marcus Grubbi sõnul oli eelmine stabiliseerumise aasta.
2013. aastal oli kullanõudluse rekordaasta, sest 30 aasta kiireim hinnalangus suurendas nõudlust järsult, seda eriti Hiinas ja Indias. 2013. aasta oligi nõudlus rekordiline.
Üheks nõudluse languse põhjuseks oli ka dollari kursi tõus, mis teeb teiste valuutade kasutajate jaoks väärismetalli kallimaks.
Hiina ja India ongi kulla kaks suurimat tarbijat moodustades kokku umbes poole maailma kullanõudlusest. Indias langes nõudlus 14 protsenti 843 tonnini ning Hiinas koguni 38 protsenti 814 tonnini. Tarbimine juveelitööstuses, mis moodustab nõudlusest kolmandiku, langes 10 protsenti.
Euroopas kasvab nõudlus kuldmüntide- ja plaatide järele, kirjutab The Wall Street Journal.
«Enne 2007. aastat Euroopa mündi- ja plaaditurgu praktiliselt ei eksisteerinud,» ütles majanduslehele Maailma kullanõukogu turuinfo juht Alistair Hewitt. Pärast 2008. aasta finantskriisi sai eurooplastest suur fänn ning nüüd tarbitakse Euroopas kulda samas suurusjärgus kui Hiinas ja Indias.
Ka keskpankade kullaostud eelmisel aastal kasvasid. Keskpankade netoostud kasvasid eelmisel aastal 17 protsenti 477 tonnini; kasvu suurimateks veduriteks olid Venemaa, Iraan ja Kasahstan.
Müüjatest oli suurim Ukraina, kes müüs eelmisel aastal 19 tonni kulda vähendades keskpanga väärismetalli reservi peaaegu poole võrra.