EL-i liidrid suhtuvad Tsiprase plaani jäigalt
12. veebruar 2015, 18:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval toimub Euroopa Ülemkogu ning Kreeka peaministri Alexis Tsiprase ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeli esimene kohtumine, kuid ei Merkelilt ega teistelt EL-i liidritelt Tsiprasel esialgu senise abiprogrammi lõpetamise toetust loota ei ole.
Ööl vastu neljapäeva jäi ka Kreeka rahandusministril Gianis Varoufakisel saavutamata eurogrupi rahandusministritega kokkulepe abiprogrammi muutmise kohta.
«Olen kindel, et me kõik koos suudame leida vastastikku sobiva lahenduse, et ravida karmi säästupoliitika tekitatud haavad ning toime tulla humanitaarkriisiga Euroopa Liidus (EL),» ütles ülemkogule saabunud Tsipras.
Ta toonitas, et tegemist on Euroopa jaoks olulise pöördepunktiga.
EL-i tippkohtumise algus venis kolm tundi, kuna Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande jäid ööseks Minskisse, et aidata saavutada Ukraina konfliktile lahendust.
Saksamaa on Tsiprase plaani suurim vastane ning ütleb, et enne kui saab hakata rääkima Tsiprase uuest plaanist, tuleb lõpule viia ja pikendada senist abiprogrammi, mis lõpeb veebruari lõpus. Tsipras omakorda keeldub selle jätkamisest.
Merkel ütles Brüsselisse saabumise järel, et ootab kohtumist oma uue Kreeka kolleegiga, kuid lisas, et kõnelusteni on veel pikk tee.
«Euroopas rakendatakse alati kompromisse ja Saksamaa on selleks valmis. Kuid tuleb lisada, et Euroopa usaldusväärsus on alati põhinenud reeglite järgmisel. Hakkame vaatama Kreeka ettepanekuid, rahandusministrid hakkavad neid esmaspäeval arutama, nii et on veel mõni päev aega,» selgitas ta.
Peaminister Taavi Rõivase hinnangul vajab Kreeka reformidega jätkamist: «Kreeka uus valitsus peab austama eelmiste valitsuste võetud kohustusi teiste riikide ees. Me ei räägi abstraktsetest numbritest, tegu on Euroopa maksumaksjate rahaga.» Rõivase sõnul on ainus võimalus Kreeka hädadest välja tulla jätkamine alustatud reformidega, sh. erastamised, maksukogumise parandamine ja ülereguleerituse vähendamine.