Vähenenud kasumid on sundinud ettevõtteid laenama

Raha Foto: Elmo Riig / Sakala

Erinevalt investeeringutest on ettevõtete kasumid vähenenud ning see on pannud ettevõtted laenama.

«Viimase aasta jooksul on ettevõtete kasumid languses. Kasumite langus tähendab muudel võrdsetel tingimustel, et ettevõttel on enda sisemisi vahendeid vähem,» ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar.

Investeeringud aga pole vähenenud ning see tähendab, et ettevõtete laenukohustused on suurenenud. Enim on kasvanud laenamine energeetikas, kinnisvaras, tööstuses ja jaekaubanduses. «Sektorites, millel läheb hästi, on laenamine üldiselt suurem,» ütles Raudsaar.

Üheks suureks põhjuseks, miks ettevõtete kulutused on suurenenud, on palgakasv. Raudsaar selgitas, et varem moodustasid palgad ettevõtte kulubaasist muu Euroopaga võrreldes väiksema osa.

Ettevõtete laenukoormus on küll suurenenud, ent kuna see on viimaste aastate jooksul tulnud üsna palju alla, siis ei tähenda see tingimata midagi halba. «Viimast väikest tõusu probleemina ei ole mõtet vaadata,» leidis Raudsaar. Aastases võrdluses on ettevõttete laenuhulk statistika kohaselt kasvanud 11 protsenti, kuid statistika mõõtmise muutuse tõttu ei ole number päris täpne.

2012. aastal halvenes ettevõtete ligipääs laenurahale. Ning kuigi tänaseks on ligipääs laenurahale üsna hea, siis kuni üheksa töötajaga ettevõtte jaoks on seis teine. «Mikroettevõtted hindavad oma ligipääsu rahale selgelt teistest kehvemaks,» ütles Raudsaar.

Mõneti on see tema sõnul paratamatu, sest suurte investeeringute jaoks väikestel ettevõtetel puhvreid ei ole ning pankade jaoks on selliste ettevõtete krediidivõimekuse hindamine keerukam ja kallim. See muudab mikroettevõtte laenu kallimaks. «Osalistelt kindlasti annab seda mingite poliitikameetmetega parandada, olgu selleks siis kasvõi Kredex,» ütles Raudsaar.

Viiendik mikroettevõtjaist ütles, et laenuraha piiramine piirab nende äritegevust. Raudsaar tõi välja, et tööjõupuuduse tegurid on mikroettevõttes tagaplaanil.

Suurenenud on ettevõtete välislaenamine, üsna palju on kasvanud välismaiste võlakirjade emiteerimine, mis on Raudsaare sõnul suurte energeetikaettevõtete tegevuse tulemus. «Sama palju, kui on laenuportfell alanenud, on võlakirjade portfell suurenenud,» ütles Raudsaar. Kõik olulisemad raha saamise viisid on väikestel ja keskmistel ettevõtetel seotud pankadega. Riigi tugi mängib Eesti ettevõtete jaoks vähem rolli, kui Euroopa keskmise ettevõtte jaoks.

Ettevõtete reinvesteeritud kasum on mõnevõrra väiksem, kui varem – dividendimaksed on suuremad, kui vahetult peale kriisi.