Eesti porgand võib leida tee USA sõduri lauale Afganistanis

ASi Sagro juht Kalle Reiter ütleb, et on oma firma tutvustuse USA sõjaväe varustamisega tegelevale ametile juba saatnud. Foto: Mihkel Maripuu

Lähiajal väisavad Eestit Ühendriikide armee varustamisega tegeleva ameti esindajad. Nad otsivad ettevõtteid, mis oleksid võimelised tarnima Afganistanis võitlevatele sõduritele toitu ja joogivett ning võimaluse korral ka ehitusmaterjale.

Kui USA sõjavägi 2003. aastal Iraaki tungis, lubasid Ühendriikide ametivõimud: kui ükskord läheb riigi ülesehitamiseks, eelistatakse just nende maade firmasid, kes oma sõdureid sõjakoldesse saadavad. Seitse aastat hiljem pole toona öeldu vähemalt Eesti firmade jaoks olulisel määral tõeks saanud.

Nüüd võib aga tekkida võimalus Afganistanis. Nimelt tulevad lähiajal Eestisse USA sõjaväe varustamisega tegeleva ameti US Defence Logistics Agency esindajad, kes otsivad oma vägedele Afganistanis põhiliselt kolme sorti kaupa: toitu (peamiselt köögivilja), vett ja ehitusmaterjale. Esialgu pidi visiit teoks saama 20.–24. septembrini, kuid viimastel andmetel lükatakse see edasi.

USA-le kasulik

Muidu ülemäärase bürokraatia ja karmide nõudmiste poolest tuntud ameeriklased on seekord jätnud ettevõtjatele kindlad tingimused esitamata: nemad ütlevad, mis kaupu vaja on, ettevõtjad pakuvad, mida ja kui palju nad anda saavad.

Asjaga tegeleb aktiivselt möödunud aastal asutatud Eesti Kaitsetööstuse Liit, mis on informatsiooni siinsetele firmadele edastanud. Liidu juhatuse ja Viking Security nõukogu liikme Jüri Ilvese sõnul käib asjaajamine jänkidega kiiresti. Kui neile meeldib, mida nad näevad, kirjutatakse esimesel võimalusel ka lepingule alla ning kaubavahetus võib alata.

Kaupade Eestist ostmine oleks USA-le kasulik, kuna juba praegu läheb osa varustusest läbi meie sadamate Afganistani poole. Sestap on mõttekas ka n-ö rahuotstarbeline kaup siit osta, et vältida näiteks toiduainete riknemist.

Ainuke probleem on praegu see, et enne Tallinna väisavad ameeriklased Riiat, kust samu kaupu otsitakse. Seega peavad eestlased lõunanaabreid lööma nii hinna kui kvaliteediga.

Uurides, kui suurtest kaubamahtudest käib jutt, kõlab määratluseks «väga palju». Kuid kas siinsed firmad on võimelised tarnima väga palju?

«Võib-olla võtavad poole siit ja poole Lätist,» vastab liidu juhatuse nõunik, endine kaitsejõudude peastaabi ülem Alar Laneman. Liit on optimistlik: kui juba jala ukse vahele saab, tähendab see uue ja tulusa koostöö algust.

Oma pakkumise või täpsemini öeldes tutvustuse saatis ameeriklastele ka AS Sagro, mis toodab aastas 500 tonni köögivilju. «Nende poolt jutt väga konkreetne ei olnud,» märkis firma juht Kalle Reiter. «Saatsin oma tutvustuse ja mahud, mida aastas toodame.»

Ta lisas, et kui kaubaks peaks minema, saab tootmismahtu kahekordistada. «Laiendamisse tuleb ju raha panna ja kui on kindlalt turgu, tasub seda teha. Ehku peale ei suurendaks,» sõnas ta.

Samas küsimuses on ühendust võetud mitmete teiste Eesti firmadega, näiteks ka ASiga Värska Vesi, mis toodab 9000 pudelit vett tunnis. Kui panna ühe vahetuse asemel tööle kolm, tähendaks see 27 000 pudelit.

Elamiskonteinerid Eestist

Praegu võib Afganistanis näha peamiselt ühte sorti Eesti firma toodangut – elamiskonteinereid. Neid toodab 3S Estonia, mille viimane laadung läks sinnapoole teele mõne nädala eest.

Otseselt ettevõte oma kaupa Afganistanis tegutsevatele militaar- ja humanitaarjõududele ei müü, nende toodang jõuab sinna Skandinaavia vahendusfirmade kaudu.

«Finantsvõimsus on sedavõrd piiratud, et peame tegutsema vahendajate abil,» märkis firma juht ja omanik Villu Tragon. Kuulujutte USA ametnike visiidist on ka tema kuulnud ning usub, et kui saaks nendega jutule, võiks äri edasi teha.