/nginx/o/2013/12/04/2665652t1hdae8.jpg)
Eesti ettevõtete vajadus võõrkapitali järele on mõnevõrra suurenenud, mis kajastub ka nende võlakohustuste kasvus, näitab Eesti Panga värske majanduse rahastamise üelvaade.
Ettevõtete laenamisvajadus on kasvamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialisti Taavi Raudsaare sõnul on ettevõtete võime oma tegevust rahastada endiselt suhteliselt hea. «Seda toetavad varem kogutud puhvrid, suhteliselt hea ligipääs pangalaenudele ja baasintressimäärade väga madal tase. Vähenenud kasumite tõttu ettevõtete rahastamisolukord möödunud aastal siiski mõnevõrra halvenes. Väiksemad ettevõtted on mõneti keerulisemas olukorras, kuna nende rahastamisvõimalused on piiratumad ja laenu hind üldjuhul kallim kui suurettevõtetel,» kommenteeris Raudsaar.
Eesti ettevõtete vajadus võõrkapitali järele on Raudsaare sõnul mõnevõrra suurenenud, mis kajastub ka nende võlakohustuste kasvus. Võõrkapitali on vaja juurde peamiselt vähenenud kasumlikkuse tõttu, mis on kahandanud ettevõttesisest rahastamise võimekust. Lisaks on mõne tegevusala ettevõtted samal ajal suurendanud investeeringuid põhivarasse ja varudesse. Ettevõtete võlakohustused suurenesid seetõttu 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus aastavõrdluses 11 protsenti, 17,7 miljardi euroni.
Majapidamiste rahastamisolukord 2014. aastal paranes. «Majapidamiste ostujõud ja säästuvõime suurenesid tänu kasvanud sissetulekutele ja aeglasele inflatsioonile,» märkis Raudsaar. «Kuna kõiki lisandunud vahendeid ei suunatud tarbimisse, kasvasid majapidamiste hoiused 2014. aastal üle 8 protsenti, 5,4 miljardi euroni. Hoiused kasvavad endiselt peamiselt suuremahuliste hoiuste toel, aga suurenenud on ka sääste omavate majapidamiste arv.»
Majapidamiste laenuaktiivsus kasvab mõõdukalt. Laenuaktiivsuse kasvu toetavad suurenenud sissetulekud ja paranenud finantsseis. Nõudlus on suurenenud enim eluasemelaenude, aga väiksemal määral ka muude laenude järele. Eestis tegutsevate pankade eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes 2014. aasta lõpus 2,8 protsendini. Muude laenude portfelli kasv jäi samal ajal veel alla 1 protsendi. Pangandusväliste laenude ja järelmaksude kasutamine on samuti suurenenud.
Raudsaare sõnul püsib Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime hea. «Seda toetavad endiselt kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus ning soodne rahastamisolukord. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude intressimäärad alanesid 2014. aastal nii baasintressimäära languse kui väiksemal määral ka intressimarginali kahanemise tõttu. Majanduse halvenenud väljavaate tõttu karmistas siiski mõni pank ettevõtetele väljastatud laenude standardeid.»
«Peamine risk ettevõtete ja majapidamiste rahastamisele on üldise majandusolukorra võimalik halvenemine. See halvendaks pankade laenupakkumise võimet ja riskihinnanguid. Lisaks vähendaks see ettevõtete ja majapidamiste võimet oma tegevust rahastada,» märkis Raudsaar.