Mitmes Euroopa riigis on rendiautoteenust pakkuva Uberi tegevus keelatud, kuna nende juhtidel puudub litsents. Sama nõue kehtib ka Eestis, kuid riigikogu majanduskomisjoni juhi Arto Aasa arvates võiks seadust vajadusel muuta.
Saadik on Uberi tulekuks valmis seadust muutma
«Uued teenused ja ettevõtted on Eesti turule väga oodatud. See kehtib kindlasti ka Uberi kohta,» kommenteeris riigikogu majanduskomisjoni juht Arto Aas uudist rendiautoteenuse pakkuja Uberi plaani kohta laieneda Eestisse. «Kui innovatiivsed ärimudelid eeldavad seadusandluse muutmist, siis tuleb seda loomulikult ka teha,» lisas Aas.
Eelmise aasta sügisel keelati Saksamaal Uberil tegustemine, kuna nende juhtidel puudusid litsentsid. Detsembris langetas samasuguse otsuse ka Hispaania kohus põhjendusega, et Uberiga koostööd tegevatel autojuhtidel puudub taksotööks vajalik kvalifikatsioon ning nende tegevus moonutab taksoturu konkurentsi,
Riigikogus lähiajal lõpphääletusele jõudev ühistranspordiseadus ei keela juhiga rendiautoteenust, aga kehtestab nõuded nii teenuse osutajale kui ka sõidukile, millega teenust osutatakse.
Uue seaduse kohaselt peab taksoteenuse osutaja omama tegevusluba. Selle saamiseks peab inimene olema kantud kas ettevõtjana äriregistrisse või mittetulundusühingute või sihtasutuste registrisse ja tal peab olema hea maine. Ka on nõutav omakapital vähemasti 1250 eurot sõiduki kohta või vastav tagatis.
Rendiautole ei ole kohalikul omavalitsusel erinevalt taksoveost õigust hinna ülempiiri määrata.
«Eelkõige sellest lähtuvalt ei tohi rendiautol olla vastavalt § 54 lõikele 4 taksotunnuseid, mis võiksid tarbijat eksitada. Samas ei pea kuni üheksakohalise sõidukiga rendiautoteenuse osutamisel sõidukijuhil olema teenindajakaarti, mis peab olema olemas taksojuhil,» rääkis Aas.
Erinõudeid rendiautole ei ole, ta peab olema läbinud nõuetekohase tehnilise ülevaatuse, milline nõue tuleneb tegelikult juba ka liiklusseadusest.