/nginx/o/2015/02/11/3755459t1ha282.jpg)
Kuigi riigi poolt pakutavad e-teenused aitavad inimestel aega kokku hoida, on neist nii mõnedki kasutajate jaoks liiga keerulised.
Uuring: e-teenused on mugavad, aga ka üleliia keerulised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi e-teenustega on tervikuna rahul 71 protsenti internetikasutajatest, mis on neli protsenti rohkem kui eelmise sarnase uuringu ajal 2012. aastal, selgus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) tutvustatud uuringust «Kodanike rahulolu riigi poolt pakutavate avalike e-teenustega 2014».
E-teenustest sai kõige kõrgema hinnangu digiretseptiga ravimi otsmine, mida kasutati riigi e-teenustest ka kõige enam. Sellele järgnesid kasutajate rahulolu poolest kalastamise harrastuspüügiõiguse ID-pileti ostmine ja arhiiviteatise tellimine eesti.ee vahendusel. Enim kasutatavad e-teenused on lisaks digiretseptile tulumaksudeklaratsiooni esitamine ja riigilõivu tasumine internetipanka. Uuringu põhjal saab öelda, et tüüpiline e-teenuse kasutaja on kõrgharidusega eestlane.
«Küsitluses osalenute hinnangul aitavad hästi korraldatud ja arendatud riigi ja kohalike omavalitsuste e-teenused säästa aega ning võimaldavad saada rohkem informatsiooni, kuid nende kasutamine aitab kokku hoida ka raha ja vähendada bürokraatiat. Samas on jätkuvalt teenuseid, mis on kasutajate jaoks liiga keerulised,» kommenteeris MKMi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov.
Uuringust selgub, et e-teenuste arendamisel on oluline mõelda nende kasutusmugavuse peale. «Need e-teenuste kasutajad, kes mõne teenusega rahule ei jäänud, tõid ennekõike põhjuseks teenuse vähese kasutusmugavusega– teenuse kasutamine on keeruline, juhised ja kasutajatugi on ebapiisavad, teenuse kasutamine võtab aega,» seisab uuringus. Inimeste ootus on, et olemasolev teenus toimiks nagu lubatud, sh et toimiksid ka nutirakendused. Kõige vähem toodi rahulolematuse põhjusena välja teenuse vähest turvalisust.
Uuringu viis läbi TNS Emor ja selle raames küsitleti 1010 16–74-aastast inimest. Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti internetikasutajate avaliku sektori e-teenuste kasutamine ning rahulolu teenustega.