/nginx/o/2014/10/31/3478525t1h5640.jpg)
Mullu neljandas kvartalis 2,7 protsendi võrra kasvanud majandust vedas tõusule eelkõige töötlev tööstus, aga ka energeetika ja jaekaubandus. Samas vähenes aga ehituse ning veonduse ja laonduse lisandväärtus, kommenteeris täna avaldatud majanduskasvu statistikat Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Majandus kasvas 2014. aasta neljandas kvartalis statistikaameti andmetel aastavõrdluses 2,7 protsenti ja kvartalivõrdluses 1,1 protsenti. Eelmise aasta kokkuvõttes oli majanduskasv 1,8 protsenti. Majanduskasvu mõjutasid Oja sõnul positiivselt töötlev tööstus, energeetika ja jaekaubandus.
Eksport kasvas nõrgast väliskeskkonnast hoolimata ja tugines peamiselt töötleva tööstuse müügi kasvule,» ütles Oja. «Eksport Venemaale samal ajal vähenes, kuid kahanemisest moodustasid suure osa välispäritolu tooted, mille mõju Eesti majandusele on väike.»
Tööstussektori kasvust andis Oja sõnul suure osa elektroonikaseadmete tootmine, kuid kasvasid ka teised harud: «Kuigi elektroonikaseadmete tootmine andis neljandas kvartalis suurima osa tööstussektori ekspordi kasvust, oli lisandväärtuse kasv harude võrdluses laiapõhjaline.»
«Tööstusettevõtete ootused sektori arengu suhtes on üldjoontes optimistlikud. Kuigi tööstussektori tootmise ootused on madalamal tasemel kui enne kriisi, püsivad need siiski viimase kolme aasta tipptaseme juures. Tööstussektori käibe kasv võib ettevaates siiski aeglustuda, sest suure käibega elektroonikaseadmete tootmise tellimused detsembris vähenesid,» kommenteeris Oja.
Panga ökonomisti hinnangul on majanduses suurenenud tööjõutulu osakaal, mis on ergutanud tarbimist ja jaekaubandust. «Tööjõutulu kiire kasvu jätkumisele neljandas kvartalis viitab sotsiaalmaksu laekumine, mis suurenes aastaga üle 8 protsendi,» ütles Oja.
«Ettevõtete kasumid on samal ajal juba mõnda aega kahanenud ja investeeringud vähenenud. Sellele viitavad nii ehitussektori lisandväärtuse kui ka kapitalikaupade impordi kahanemine. Investeeringute langus tuleneb peamiselt energeetikasektorist, kuid teiste harude investeeringud jäävad alla kriisieelsele tasemele. Investeeringute madal tase ei põhjusta majandusele lühiajaliselt probleeme, sest vähese nõudluse tõttu on endiselt vaba tootmisvõimsust.»
2014. aasta SKT kasvu kiirhinnang oli Oja teatel Eesti Panga prognoosiga kooskõlas. Keskpanga prognoosi kohaselt kujuneb 2015. aasta majanduskasvuks 2,1 protsenti.